top of page

TTKS VTK: Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem ühe katuse alla?


Novembri lõpul saatis Sotsiaalministeerium VATEKile arvamuse avaldamiseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse – edaspidi hellitava nimega TTKS VTK.


Kehtiv seadus (TTKS) sätestab tervishoiuteenuste osutamise korralduse ja nõuded ning tervishoiu juhtimise, rahastamise ja järelevalve korra.

Muudatuste suurem siht on soodustada inimkeskset ja terviklikumat abi osutamist. Selleks luuakse TTKSis eeldused terviseteenuseid puudutavate regulatsioonide ühtlustamiseks, rahastamismudelite integreerimiseks ja erinevate spetsialistide paindlikumaks kaasamiseks tervishoidu.


Suuremad muudatused seaduses oleksid:


  • TTKS saaks personaalsete terviseteenuste osutamist reguleerivaks üldseaduseks, millest lähtuvalt on reguleeritud ka tervishoiuteenustega samalaadsed teenused;

  • TTKSi lisataks täiendavad teenused, sh edendus- ja ennetusteenused ning psühhosotsiaalsed teenused, samuti sätestatakse nende teenuste rahastamise alused;

  • defineeritaks tervishoiuteenuse osutaja (TTO) edaspidi ainult juriidilise isiku või FIEna;

  • kõik TTO heaks töötavad inimesed toodaks TTKSi reguleerimisalasse koos nende rollile vastavate nõuete ja õigustega;

  • TTKSi lisataks uus termin – tervishoiuvõrgustik –, mis toimiks piirkondliku terviseteenuste osutajate koostöövõrgustikuna.


VATEKi poolt esitasime 31. jaanuaril väljatöötamiskavatsusele arvamuse ja ettepanekud, mis on koostatud lähtuvalt mitmekümne valdkonna organisatsiooni ja spetsialisti tagasisidest ning täiendatud ja kinnitatud VATEKi liikmeskonda esindava nõukogu poolt.



VATEKi arvamus ja ettepanekud



Kavandatavatel muudatustel on potentsiaal oluliselt parandada vaimse tervise abi korraldust ja kvaliteeti Eestis, mistõttu VATEK toetab VTKs seatud sihte. Oleme muudatuste suhtes optimistlikud ning meie ettepanekute siht on toetada turvalise ja inimkeskse tervisesüsteemi loomist. 


Suurte muutustega kaasneb aga oht poolikuteks lahendusteks, mis lõhuvad senise süsteemi, kuid ei suuda tagada toimivat alternatiivi. Tulenevalt tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pikaajalistest rahastusprobleemidest peame ka selle väljatöötamiskavatsusega algatava muutuse suurimaks ohuks puudulikku rahastust ja konfliktseid rahastusmudeleid ning palume eelnõu koostamisel selle riskidele erilist tähelepanu pöörata.


Toome lühidalt välja mõned peamised ettepanekud, mis VATEK Sotsiaalministeeriumile tegi:


  1. Toetame eesmärki kujundada TTKS personaalseid terviseteenuseid reguleerivaks üldseaduseks. 

  2. Võrreldavate teenuste puhul tuleb ühtlustada rahastusmudelid reguleeritavate seaduste üleselt ning tagada sarnase kvalifikatsiooniga spetsialistidele võrdväärne tasu.

  3. Kvalifikatsiooninõuded tuleks eelkõige seada lähtuvalt SA Kutsekoda poolt väljastatud kutsetest. Sellest tulenevalt tekib ka vajadus luua uusi kutsestandardeid ning kohandada olemasolevaid, mille õnnestumiseks peab Sotsiaalministeerium algatama ja juhtima koostööd Kutsekoja ja erialaliitude vahel.

  4. Peame oluliseks määratleda tervishoiu tööjõu kategooriate hulgas ka üldnimetused „psühholoog“ ja „terapeut“.

  5. Teenuste määratlemisel tuleb lähtuda inimkesksuse põhimõtetest ning eemalduda tänasest spetsialistikesksest vaatest. Teenuste kirjeldamise lähtepunktiks peab olema inimese (sihtgrupi) vajadus, mille põhjal määratleda vajadusele sobivad tõenduspõhised teenused ning nende osutamiseks vajalikud kvalifikatsiooninõuded. Seesugust teenust peaks saama osutada kõik TTKSi alusel tegutsevad ja kvalifikatsiooninõuetele vastavad spetsialistid.


Kõik 11 ettepanekut ja täpsemad selgitused leiad meie täispikast tagasisidest:


TTKS VTK tagasiside
.pdf
Download PDF • 201KB


Kuidas need seisukohad kujunesid?


Alates TTKS VTK potsatamisest meie kirjakasti oli tagasiside koostamiseks aega kaks kuud, mis jättis piisavalt aega, et planeeritud muudatused koos liikmetega põhjalikult ette võtta. Lähtuvalt VATEKi kaasamismudelitest panime paika plaanid ja asusime tööle.


Oma kogukonna liikmete aja austamiseks ja vaeva lihtsustamiseks tegime kokkuvõtte TTKS VTK olulisematest plaanidest ning taustainfost. Sellest kujunes koostöödokument, millega huvilised said tutvuda ja kommentaare lisada. Meie kirjakasti laekusid viie organisatsiooni ettepanekud ja koostöödokumendi kommentaarides toimus aktiivne arutelu veel seitsme valdkonna spetsialisti vahel. See kirjalik sisend sai VATEKi tagasiside selgrooks.


Arutasime TTKS VTK olulisust, riske ja ootusi ka kahel virtuaalsel kohtumisel VATEKi kogukonna liikmetega. Meie regulaarsel VAimse TErvise Klubi kohtumisel jaanuaris tutvustasime VTK-d mitmekümnele osalejale ning kaasnenud arutelu pakkus mitmeid konkreetseid ettepanekuid, aga ka üldisemaid mõttekohti, mida tagasisidesse põimida.


Pärast arutelu ning kirjalikke ettepanekuid koondasime VATEKi meeskonnaga saabunud sisendi ühtsemateks ettepanekuteks ja vastamist vajavateks küsimusteks, mida arutasime enam kui 30 spetsialistiga eraldi virtuaalsel kohtumisel. Ühiselt kaalusime ettepanekute plusse-miinuseid ja täiendusi ning otsisime konsensust eriarvamuste vahel.


Pinnale jäänud arvamused-ettepanekud said koondatud ametlikuks kirjaks Sotsiaalministeeriumile, mis pidi aga enne veel läbima VATEKi nõukogu kriitilise pilgu ja saama lõpliku kinnituse. Mitme päeva jooksul esitasid nõukogu liikmed oma kommentaarid, mille põhjal seisukohti kohendasime. Nõukogu ei pidanud ettepanekutes ühtegi põhimõttelist muudatust vajalikuks ning kinnitas seisukohad 31. jaanuaril.


Rakendasime VATEKi kaasamismudeleid esmakordselt ning VATEKi liikmete aktiivsus oli meie jaoks erakordselt positiivne üllatus. Kuigi peamine mõjutaja oli selles tõenäoliselt TTKS VTK olulisus kogu valdkonna jaoks, siis kaasamise formaat sai samuti positiivset tagasisidet. Paremaks toimimiseks plaanime panustajatelt ka tagasisidet koguda ning mõtleme uuesti veel läbi tagasiside koondamise lahendused, et saaksime ettepanekutele paremini vastata.


bottom of page