VATEK on koostanud soovitused tegevusteks, mida iga vaimset tervist väärtustav KOV saab oma elaniku vaimse tervise edendamiseks teha. Peaasjade eestvedamisel panime kokku ka praktilise, vaimse tervise valdkonna arendamise "menüü", mis aitab erakondadel ja valimisliitudel sisustada valimisplatvorme ning peale valimisi planeerida ja ellu viia konkreetseid tegevusi selles valdkonnas.

Soovitused ja menüü võimaldavad strateegiliselt läbi mõelda, kuidas vaimse tervise valdkonda kohalikul tasandil terviklikult arendada, soodustada eri valdkondade koostööd ning pakkuda konkreetseid tegevusi kõigile vanuserühmadele

Soovitused on koostanud VATEKi liikmetest ja välistest ekspertidest moodustatud töögrupp (liikmed on loetletud dokumendi lõpus) ning soovitustel on kogu VATEKi liikmeskonna toetus.

Huvikaitseplaani sisu on kokku lepitud VATEKi liikmesorganisatsioonide esindajatega koostöös. Plaani lõpliku versiooni on kirja pannud Ott Oja ning selle on kinnitanud VATEKi nõukogu. Plaani loomise protsessi aitas juhtida mõjuekspert Jaan Aps. Huvikaitseplaan on vastu võetud 2023. aasta detsembris.

Huvikaitseplaan koostati, et seada järgneva kümne aasta sihid ning tegevuskava ennetuse ja teavitustöö valdkonna arendamiseks.

Huvikaitseplaanist lähtuvalt kavandab VATEK oma tööd vaimse tervise ja heaolu poliitika arendamisel, seab prioriteete ning töötab proaktiivselt seatud sihtide saavutamise nimel.

Huvikaitseplaani sisu on kokku lepitud VATEKi liikmesorganisatsioonide esindajatega koostöös. Plaani lõpliku versiooni on kirja pannud Ott Oja ning selle on kinnitanud VATEKi nõukogu. Plaani loomise protsessi aitas juhtida Poliitikauuringute Keskus Praxis. Huvikaitseplaan on vastu võetud 2021. aasta detsembris.

Huvikaitseplaan koostati, et seada järgneva kümne aasta sihid ning tegevuskava vaimse tervise teenuste valdkonna arendamiseks.

Huvikaitseplaanist lähtuvalt kavandab VATEK oma tööd vaimse tervise ja heaolu poliitika arendamisel, seab prioriteete ning töötab proaktiivselt seatud sihtide saavutamise nimel.

Analüüsi "COVID-19 kriisi psühhosotsiaalsete mõjude ekspertarvamus" koostasid Kirsti Akkermann, Magda Kõljalg, Maris Vainre ja Anniki Lai VATEKi laiendatud ekspertgrupi töö raames ning Sotsiaalkindlustusameti tellimusel.

Ekspertarvamus annab poliitikakujundajatele mõtteainest ja lähtekohad psühhosotsiaalse ja vaimse tervise kriisiabi laiapõhjalise tegevuskava väljatöötamiseks, samuti soovitused ja raamistiku vajalike meetmete kavandamiseks.

Tegevusettepanekud põhinevad teaduskirjandusel ning analüüsi koostamise ajahetkel ekspertidele parimal kättesaadaval teadmisel Eesti elanike vajadustest.

Analüüs anti Sotsiaalkindlustusametile üle 2020. aasta aprillis.

Psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise kava koostamise protsessi vedas eksperdina Maire Riis. Protsessi olid kaasatud VATEKi juhtgrupi liikmed, Sotsiaalministeeriumi esindajad, Ohvriabi ja Rajaleidja esindajad, kriisipsühholoogid. Kava on Sotsiaalministeeriumile üle antud 2017. aasta juunis.

Eesmärgiks oli koostada ekspertide osalusel psühhosotsiaalse kriisiabi osutamise kava, luua sellega alus riikliku psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamisele ning anda see kava Sotsiaalministeeriumile edasiarendamiseks ja rakendamiseks.

"Eesti vaimse tervise strateegia 2016–2025" on koostatud ning Sotsiaalministeeriumile üle antud 2016. aastal.

​

Strateegia toob välja prioriteedid vaimse tervise edendamisel, vaimse tervise probleemide varajasel märkamisel ja ennetamisel ning vaimse tervise probleemide ravis ja rehabilitatsioonis läbi terve inimese elukaare (lapsed ja noored, tööealised, eakad).