Peaasi.ee ja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK kutsuvad üles astuma tempokalt teele Eesti inimeste vaimse tervise heaks. Üleskutse sisusse on panustanud paljud valdkonna eksperdid ja koostatud on möödapääsmatutest sammudest koosnev plaan, mis aitab säästa meie inimeste tervist ja elusid. Kuid plaanist üksi on vähe, poliitika kujundajatel ja elluviijatel tuleb teha otsuseid ja astuda samme nende ettepanekute täitmiseks.
või loe edasi siinsamas ↓
Viis teed Eesti inimeste vaimse tervise parandamiseks
Suitsiidinumbrites oleme viimasel kümnendil saavutanud platoo, millest me ilma selgete sammudeta allapoole tulla ei saa. Vaimse tervise raskused on eelkõige noorte seas tõusuteel ning senine vaimse tervise süsteemi korraldus ei võimalda neid piisavalt leevendada. Suitsiidid on ennetatavad surmad. Vaimse tervise raskusi saab ennetada või läbi varase sekkumise nende mõju elukvaliteedile vähendada. Kutsume üles neid asjaolusid teadvustama ning tegema julgeid, kiireid ja tulevikku vaatavaid otsuseid, et kasvatada Eesti inimeste vaimset vastupanuvõimet. Kutsume astuma hädavajalikke samme, et igal järgneval aastal oleks suitsiidiennetuspäeval vähem tühje toole reas.
Kohalikke kogukondi raputavad 200 korda aastas teated enesetappudest ning alaealiste suitsiidide poolest kõrgub Eesti koos Leeduga üle teiste Euroopa riikide. Proportsionaalselt hukkub Eestis enesetapu tagajärjel 2,5 korda rohkem teismelisi lapsi ja noori kui Euroopa Liidus keskmiselt. Tegu on surmade ja kahjudega, mida on paljudel juhtudel võimalik ära hoida.
Iga neljas inimene kogeb aasta jooksul vaimse tervise probleeme ning igal aastal jääb Eestis 200 000 inimest vajaliku vaimse tervise abita. Ravita haiguste tagajärjeks on lisaks inimlikele kannatustele, süvenev töö- ja õpivõime langus, surve sotsiaal- ja tervishoiusüsteemile.
Vaimse tervise probleemidel on selge materiaalne mõju, jättes iga-aastaselt Eesti majandusse kaitse-eelarve suuruse augu. OECD ja Euroopa Liidu hinnangul kaotab Eesti vaimse tervise probleemide tõttu iga aasta 2,8% SKT-st, 2021. aasta kuludes tähendab see pea miljardi euro suurust kulu. Sellest 320 miljonit on otsene kulu tervishoius ning 250 miljonit suurenenud kulu sotsiaaltoetustele. Täiendavad 300 miljonit kaotame iga aasta tööturul läbi vähenud produktiivsuse ja kaotatud elude.
Vaimse tervisega seotud põhjustel töölt puudumise kulu on suurem kui kõigi muud liiki haiguste puhul kokku. Eesti Haigekassa eelarvest kulub psühhiaatriliste haiguste raviks 6%. Samal ajal on leitud, et iga töökohal vaimsesse tervisesse investeeritud euro toob tagasi vähemalt 4.
Rahvusvahelistes uuringutes on välja toodud, et depressiooni ja ärevushäirete õigeaegse abi majanduslik kasutegur on 2,3–3,0, kui arvestada ainult majanduslikku ning 3,3–5,7, kui arvestada ka tervisega seonduvat kasu.
Riigi ülesanne on tagada elukaareülene ennetus ja edendustegevused, õigeaegne ja kvaliteetne abi. Oluline on vaimse tervise valdkonna arendamisel lähtuda printsiibist vaimne tervis igas poliitikas, põimides vaimse tervise ja heaolu edendamise ka kaudselt seotud avaliku poliitika valdkondadesse.
Peaasi.ee ja Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK kutsuvad üles astuma tempokalt teele Eesti inimeste vaimse tervise heaks. Üleskutse sisusse on panustanud paljud valdkonna eksperdid ja koostatud on möödapääsmatutest sammudest koosnev plaan, mis aitab säästa meie inimeste tervist ja elusid. Kuid plaanist üksi on vähe, poliitika kujundajatel ja elluviijatel tuleb teha otsuseid ja astuda samme nende ettepanekute täitmiseks.
I TEE: INVESTEERINGUD VAIMSE TERVISE HÄIRETE ENNETUSSE
Suur osa vaimse tervise probleemidest on ennetatavad.
Ennetusse investeerimine säästab raha ja tugevdab meie inimesi ja peresid.
Meie soovitused Kiirem samm: Eestis on kasutusel mitmed tõendus- ja teaduspõhiseid vaimse tervise häireid ja riskikäitumist ennetavaid programme, mida on võimalik kiirelt laiendada. Selleks on vaja tagada või tõsta rahastamist programmidele nagu Imelised Aastad, Räägime Lastest, Hoolivad isad, VEPA, KiVa, Meie Maailm, Vaikuseminutid ja Hooliv Klass. Pikem samm: Vaimse tervise probleemide ennetamine on riigis paljude osapoolte jagatud vastutus ja kasu. Seepärast on loomisel valdkonna ülest ennetust juhtiv valitsuskomisjon, kuhu kuuluvad justiitsminister, siseminister, haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, sotsiaalkaitseminister ning tervise- ja tööminister. Koordineeritult tegutsedes on võimalik vähendada psüühikahäirete kujunemist, alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, vägivalda ja riskikäitumist kogukondades. Selleks tuleb loodud valitsuskomisjonile eraldada piisav rahastus ehk luua valdkonnaülese ennetuse fond, millest rahastatakse täiendava ennetustöö kavandamist ja elluviimist, olemasolevate ennetusprogrammide tegevuse laiendamist ning uuringuid hindamaks ennetustöö mõju ja vajadusi. Näiteks puuduvad tõenduspõhised ennetustegevused teismeliste laste vanemluse toetamiseks ja lähisuhtevägivallaga seotud raskuste leevendamiseks. Kulu: 25 miljonit eurot aastas.
II TEE: INVESTEERINGUD VAIMSE TERVISE HÄIRETE VARAJASSE SEKKUMISSE
III TEE: VAIMSE TERVISE TEENUSED ERAKORRALISE MEDITSIINI KESKUSTESSE JA PEREARSTIKESKUSTESSE
IV TEE: TÄIENDAV RAHASTUS PSÜHHIAATRILISTELE TEENUSTELE
V TEE: EESTI INIMESTE VAIMSE TERVISE VAJADUSI TULEB SEIRATA JA SELLEST LÄHTUVALT VALDKONDA JUHTIDA