VAimse TErvise Klubi. Läbipõlemine - töötaja probleem või juhtimise kvaliteedinäitaja? (aprill 2026)

laura6468
Apr 16
3 min read

14. aprillil toimunud VAimse TErvise Klubi kohtumisel keskenduti läbipõlemise teemale ning selle mõtestamisele organisatsioonipsühholoogia vaatest. Külas olid Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liidu juhatuse liige Riina Telling ning kaasliikmed Merle Raamat ja Ulla Piscopiello. Arutelu keskmes oli küsimus: kas läbipõlemine on eeskätt töötaja individuaalne probleem, peegeldab juhtimise ja töökeskkonna kvaliteeti või on see töötaja ja tööandja jagatud vastutus?

Kohtumine toimus hübriidvormis - võimalus oli kohale tulla Eesti Vabaühenduste Liidu koosolekusaali või ühineda läbi Zoomi.

Anneli Vares (VATEK):

Klubile eelnes võimalus külastada meie uut kontorit! Ka üldkoosolekul on võimalik liikmetel läbi astuda.
Valminud on VATEKi poliitikasoovitused. Oleme neid jaganud Sotsiaalministeeriumi ja teiste partneriga. Täna esitlesime neid ka esimest korda, jätkame kohtumisi erakondadega .Teie kommentaarid ja ettepanekud on jätkuvalt teretulnud.

Maris Jõgeva (Sotsiaalministeerium):

Avanenud on taotlusvoor väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumite rakendamiseks ja nende kättesaadavuseks parandamiseks. Saadame vastava info ka VATEKi uudiskirja.

Klubi kokkuvõte

Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liidu (ETOPi) esindajad avasid klubiüritusel läbipõlemise teemat töökeskkonna vaatest ning kutsusid mõtlema - kas tegemist on pigem töötaja individuaalse mure või hoopis juhtimise kvaliteedinäitajaga.

Kohtumine algas küsimusega - kelle vastutada on, et töötaja ei põleks läbi? Kõik klubilised andsid õige vastuse - vastutus jaguneb organisatsiooni ja töötaja vahel.

Ettekandes rõhutas ETOP, et läbipõlemine ei ole lihtsalt väsimus ega inimese nõrkus, vaid pikaajalise edutult juhitud tööstressi tagajärg. Seda iseloomustavad kurnatus, võõrandumine ja vähenenud töövõime.

Läbipõlemine on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) järgi seotud ainult töökeskkonnaga – kuigi inimene võib olla kurnatud ka muudel põhjustel, saab läbipõlemisest rääkida vaid siis, kui põhjused peituvad tööga seotud psühhosotsiaalsetes riskitegurites.

Arutelus kirjeldati seda väga konkreetselt: kuidas inimene tuleb töölt koju, tal ei ole enam energiat isegi igapäevaeluks, ta eemaldub suhetest ning lõpuks kannatab ka töö kvaliteet. Samas rõhutas ETOP, et läbipõlemine ei ole lihtsalt „inimese asi“, vaid seotud töökeskkonna psühhosotsiaalsete riskiteguritega.

Oluline on seegi, kuidas läbipõlemine töökeskkonnas kujuneb ja milline on töönõudmiste ja -ressursside tasakaal. Töö ise võib olla nõudlik - kõrge tempo, pidev otsustamine, emotsionaalne pingutus -, kuid see ei pea iseenesest viima läbipõlemiseni. Probleem tekib siis, kui neid nõudmisi ei tasakaalusta piisavad ressursid. Ressurssideks on näiteks selged rollid, arusaadav tööjaotus, ligipääs infole, juhi ja kolleegide tugi ning võimalus oma tööd mõjutada. Kui need puuduvad või on ebaselged, muutuvad need ise stressiallikaks. Näiteks olukord, kus töötaja ei saa aru, mida temalt oodatakse, või kus vastutus ja otsustusõigus ei ole kooskõlas, võib tekitada pideva pingeseisundi.

ETOP tõi esile, et kui psühhosotsiaalseid riske hinnatakse süsteemselt - näiteks töötajate gruppide kaupa -, on võimalik näha, kus probleemid tekivad, ja reageerida ennetavalt. Kui seda ei tehta, jõutakse sageli olukorda, kus tegeletakse üksikjuhtumitega alles siis, kui inimesed juba läbi põlevad. Seda kirjeldasid ETOPi esindajad kui „tulekahjude kustutamist“, mis on organisatsioonile ajakulukas ja ebaefektiivne.

Juhtimise roll on läbipõlemise ennetuses väga oluline. Juhid kujundavad oma käitumisega norme - näiteks saates kirju hilisõhtul või tunnustades töötajaid ületundide tegemise eest. Sellised signaalid loovad kultuuri, kus ülekoormus normaliseerub.

Klubiüritusel käsitleti keerukamaid olukordi, kus vastutus ei ole üheselt määratletav. Näiteks juhtumid, kus töötaja töötab pidevalt üle, kuigi organisatsioon on püüdnud tingimusi parandada, või olukorrad, kus juht ise on läbi põlenud. Ka sel juhul on vastutus on jagatud: organisatsioon loob raamistiku ja võimalused, kuid kõiki olukordi ei ole võimalik täielikult kontrollida. Samas on juhil on siiski suurem mõju ja vastutus, kuna ta kujundab töökeskkonda.

Oluline teema oli ka psühholoogiline turvalisus. Selleks, et inimesed julgeksid oma koormusest rääkida, peab organisatsioon looma keskkonna, kus seda on päriselt võimalik teha. Samas rõhutati, et vastutus on jagatud - organisatsioon loob raamistiku, kuid inimene peab ka ise märku andma, kui koormus läheb liiga suureks.

Vaata ETOPi soovitusi organisatsioonile/ juhile:

Eraldi tähelepanu pöörasid esinejad tööalasele identiteedile. Paljud inimesed defineerivad end eelkõige oma töö kaudu, mis võib muuta läbipõlemisest taastumise keeruliseks. Kui töö on inimese ainus identiteedi allikas, on sellest eemaldumine või koormuse vähendamine psühholoogiliselt keeruline. Seetõttu on oluline, et inimesel oleks ka tööväliseid rolle ja huvisid ning et organisatsioonid toetaksid tasakaalu töö ja muu elu vahel.

Tutvusime Eesti Töö- ja Organisatsioonipsühholoogide Liidu läbipõlemise teemalise kampaaniaga, mille keskne sõnum on, et läbipõlemine on sümptom ning muutus peab algama organisatsioonikultuurist. Kampaania toob esile olukordi, kus näiteks puhkusel ollakse endiselt kättesaadavad või kus väärtused jäävad ainult paberile.

Vaata ETOPi soovitusi töötajale/ indiviidile:

Vaata põhjalikumalt ka ETOPi esitluse slaide:

ETOPiga saavad töö- ja organisatsioonipsühholoogia huvilised liituda siin. Asjakohast lugemist leiad siin.

Anneli Vares (VATEK):

Valminud poliitikasoovitustes käsitleme teemat meiegi. Soovitame järgnevat:

Toetada vaimse tervise sõbralike töökeskkondade ja juhtimiskultuuri kujundamist, kaasates vajadusel erinevaid vaimse tervise spetsialiste ja praktikaid, et vähendada psühhosotsiaalsetest riskidest tingitud töölt puudumisi ning töövõime alanemise riski.
Tagada, et töötervishoiu ja sotsiaalteenuste koostöös oleksid olemas toetavad mehhanismid sh supervisiooni teenus töötajatele, kes kogevad stressi, läbipõlemist või muid vaimse tervise raskusi.

Järgmine klubiüritus toimub 12. mail.