VAimse TErvise Klubi X Avatud Dialoog (märts 2026)

Anneli Vares (VATEK):

• Jaanuaris tunnustati VATEKit aasta võrgustikuna - tunnustuse andsid Eesti Vabaühenduste Liit ja president Alar Karis. See oli meie jaoks suur rõõm ja võimalus mõelda tänuga tagasi kõigile, kes on aastate jooksul võrgustiku arengusse panustanud.

• VATEK kolis Tehnopolist Ülemiste terviselinnakusse. Oleme uutes ruumides üsna avatud ja ootame ka külalisi - loodetavasti saame tulevikus teha mõne VAimse TErvise KLubi kohtumise juba oma “pesas”.

• Hetkel paneme kokku vaimse tervise poliitikasoovitusi seoses lähenevate Riigikogu valimistega. Kuigi viimastel aastatel on valdkonnas palju tehtud, on vaimse tervise olukord jätkuvalt keeruline - ja mitte ainult Eestis. Jagame soovitusi peagi ka laiemalt.

• VATEKi nõukoguga leidsime, et selle aasta vaimse tervise fookus võiks olla seotud majanduse ja julgeolekuga. Oluline on rääkida poliitikutele keeles, mis neile mõistetav - investeeringud vaimsesse tervisesse ei aita ainult inimesi, vaid tugevdavad ka majandust ja ühiskonna turvalisust.

• Selle aasta sõnum on „Investeerime vaimsesse tervisesse“. Pikemalt: investeeringud vaimsesse tervisesse on investeeringud majandusse ja julgeolekusse. Sama teema on ka tänavuse vaimse tervise kuu keskmes.

• Tegeleme edasi ka sotsiaalse retsepti teemaga. Jaanuaris rääkisime sellest pikemalt ning see on seotud VATEKi uue projektiga, mida viime ellu koostöös Põhjamõõtme partneritega.

• VATEK osales ka Rahvakogu tegemistes. Hiljuti avaldati avalik pöördumine milles üks viiest esile tõstetud probleemkohast oli vaimne tervis. Peagi ilmub ka põhjalikum raport.

• VATEK on Euroopa katuseorganisatsiooni Mental Health Europe (MHE) liige ning sel aastal toimub Euroopa vaimse tervise nädal 4.–8. mail. Selle aasta teema on “Stronger Together”.

Minni Timberg (Sotsiaalministeerium):

• Hiljuti kuulutas Sotsiaalministeerium välja uuringukonkurssi „Subjektiivse heaolu ja vaimse tervise (SHT) elukaareülese seiremetoodika loomine“. Eesmärk on arendada teaduspõhist metoodikat, mis aitaks paremini jälgida inimeste heaolu ja vaimse tervise olukorda. Uuringus oodatakse interdistsiplinaarseid teadusmeeskondi. Pikemas perspektiivis on eesmärk, et poliitikakujundamine toetuks üha enam teaduspõhistele andmetele. Uuringukutse asub siin.

• Edasi liigub ka astmelise abi tegevuskava elluviimine. Lähiajal on oodata mõningaid muudatusi ja arenguid.

• Peagi avaneb ka taotlusvoor VIPS-ideks, mille kohta tuleb täpsem info VATEKi uudiskirjas.

• Samuti loodetakse tulevikus paremini reguleerida ja arendada sekkumiste hindamist ning vaimse tervise ja heaolu seiret.

Silver Sternfeldt (Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus):

• Koostöös Soome partneritega oleme esitanud rahvusvahelise Erasmus+ projekti taotluse, mille eesmärk on luua veebipõhised koolitusmaterjalid rahakäitumise ja investeerimise teemal. Projekti fookus on aidata inimestel mõista, kuidas aktsiaturgudel kauplemine ei muutuks sõltuvuskäitumiseks. Kui projekt rahastuse saab, töötatakse välja tasuta kättesaadavad õppematerjalid, mida saab kasutada laiemalt teadlikkuse tõstmiseks.

Klubi kokkuvõte

VATEKi Vaimse Tervise Klubi kohtumisel tutvustasid Monika Vilu ja Dagmar Narusson avatud dialoogi (Open Dialogue) lähenemist ning arutleti selle tähenduse ja võimaluste üle Eesti vaimse tervise süsteemis.

Avatud dialoog on Soomest pärit vaimse tervise kriisitöö ja psühhiaatria lähenemine, mille juured ulatuvad 1980. - 1990. aastatesse. Selle keskmes on arusaam, et kriis ei puuduta kunagi ainult üht inimest - see toimub alati suhetes ja võrgustikes. Seetõttu kaasatakse abi protsessi võimalikult varakult inimese lähedased: pereliikmed, sõbrad ja teised olulised inimesed. Otsused ja arutelud toimuvad ühiselt ning kogu protsess on läbipaistev ja dialoogiline.

Oluline roll on kuulamisel. Lähenemise üheks võtmemõisteks on polüfoonia - olukorras võib eksisteerida mitu tõlgendust ja kogemust korraga ning kõik need väärivad ärakuulamist.

Avatud dialoogis ei kiirustata lahenduste ega diagnoosidega. Pigem luuakse turvaline ruum, kus inimesed saavad oma kogemust sõnastada ja mõtestada. Terapeudi või spetsialisti roll ei ole suunata inimest etteantud lahenduseni, vaid toetada tähenduste kujunemist dialoogis.

Meetodi põhimõtted

Kohtumisel käsitleti mitmeid avatud dialoogi keskseid põhimõtteid. Esinejad tõid esile, et esiteks on oluline kiire reageerimine kriisile. Tavaliselt püütakse esimene kohtumine korraldada võimalikult kiiresti pärast abipalvet. Kohtumisel osaleb vähemalt kaks spetsialisti, kes loovad koos pere ja võrgustikuga dialoogilise ruumi. Teiseks rõhutatakse paindlikkust ja ebakindluse talumist. Lahendused ei ole ette määratud ning protsess kujuneb vastavalt osalejate vajadustele. Kolmandaks on oluline reflekteeriv meeskonnatöö. Spetsialistid arutavad mõnikord kohtumise käigus ka omavahel oma tähelepanekuid ja mõtteid, kuid teevad seda avatult ning osalejate kuuldes.

Samuti peetakse oluliseks kohalolu ja hetkes olemist. Kohtumistel keskendutakse eelkõige sellele, mida inimesed praegu kogevad, mitte ainult varasematele diagnoosidele või dokumenteeritud raviplaanidele.

Arutelus toodi välja, et avatud dialoogi lähenemine on viimastel kümnenditel levinud paljudesse riikidesse. Seda kasutatakse erinevates vaimse tervise süsteemides Euroopas, aga ka näiteks Iisraelis, Lõuna-Koreas ja mitmel pool mujal maailmas.

Soomes, kust lähenemine alguse sai, on uuringud näidanud häid tulemusi eelkõige esmase psühhoosi ravis. Seal on avatud dialoogi meeskonnad suutnud pakkuda tõhusat abi sageli väiksema hospitaliseerimise ja ravimite kasutamisega.

Avatud dialoog Eestis

Klubiüritusel arutati ka Avatud Dialoogi lähenemise rakendamise võimalusi Eestis.

Arutelus jagati ka praktilisi kogemusi sellest, kuidas dialoogiline lähenemine võib aidata peredel paremini suhelda. Näiteks tõdeti, et eriti teismeliste puhul võib turvaline dialoogiline ruum aidata olukordades, kus noor tunneb, et teda ei kuulata või mõisteta.

Arutati, kas avatud dialoogi põhimõtteid võiks kasutada ka laiemates kogukondlikes kriisides, näiteks koolikogukonda puudutavate traumaatiliste sündmuste korral. Esinejad andsid teada, et Eestis on algamas uus avatud dialoogi koolitusprogramm, mis avab võimalusi selle lähenemise süstemaatilisemaks arendamiseks. Märtsi lõpus toimub sissejuhatav koolituspäev rahvusvahelise lektoriga ning edaspidi on plaanis pikem õppeprotsess.

Kohtumine tõi esile avatud dialoogi kui lähenemise, mis asetab vaimse tervise toetamisel keskmesse inimestevahelise dialoogi, kuulamise ja ühise tähenduse loomise. See pakub alternatiivset vaatenurka traditsioonilisele probleemikesksele ravimudelile ning rõhutab, et kriiside lahendamisel võib kõige olulisemaks ressursiks olla just inimestevaheline suhe ja võimalus üksteist päriselt kuulata.