Sotsiaalministeerium avas novembri lõpus alkoholipoliitika uue strateegiadokumendi avalikuks tagasisidestamiseks.
Strateegia eesmärk on vähendada alkoholitarbimist Eestis. Ministeeriumi esitatud ettepanekud alkoholi kahjulike mõjude ennetamiseks ja vähendamiseks hõlmavad alkoholi füüsilise kättesaadavuse vähendamist, reklaami piiramist, ennetustöö arendamist ja sõltuvusravi parandamist.
VATEK esitas 23. detsembril strateegiale tagasiside, lähtudes Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustest, ETAKi seisukohtadest ning VATEKi liikmeskonna ja nõukogu sisendist.
Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEK tagasiside "Alkoholipoliitika arengusuunad 2025–2035" strateegiale
Lugupeetud Riina Sikkut
Eesti inimeste vaimse tervisega seotud probleemid on kasvutrendis. Üheks levinumaks vaimse tervise häireks on sõltuvushäired, millest omakorda kõige tavalisem on alkoholi liigtarvitamine ja sõltuvus. Alkoholi tarvitamise ja kehvema vaimse tervise vahel on tugev seos – alkoholitarvitajate seas esineb rohkem depressiivsust. 2016. aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et alkoholi tervist ohustaval moel tarvitavad inimesed on suurema tõenäosusega stressis, masenduses või mõelnud enesetapumõtteid (TAI, 2022). Eriti laastava mõjuga on alkohol noortele, kel aju on alles arenemisjärgus. Noorte halvemad vaimse tervise näitajad on tugevalt seotud uimastite, sh alkoholi tarvitamisega (EIA, 2023). Teadusuuringud näitavad, et mida varem alkoholi tarbimisega alustatakse, seda suurem on risk sõltuvusse langeda.
Eelnevast tulenevalt toetab VATEK strateegias esitatud riikliku alkoholipoliitika arengusuundi. Tunnustame, et strateegia koostamisel on seatud esikohale rahvatervis ning tuginetud WHO ja OECD soovitustele.
Soovime täiendavalt rõhutada järgmist:
Riiklik alkoholipoliitika peab olema järjepidev osa laiemast tervisepoliitikast. Poliitika elluviimiseks peavad olema tagatud vajalikud ressursid, sealhulgas kaasamise, tööjõu, mõju-uuringute, seire jm jaoks. Võttes arvesse alkoholi tarbimisega seotud riigieelarvekulusid, mis OECD hinnangul on märgatavalt kasvamas praegusel kursil jätkates, on jätkusuutlik alkoholipoliitika rahastamine selge investeering.
Aktsiisimäärade arvestamine
VATEK toetab aktsiisimäärade sidumist inflatsiooni määraga. Aktsiisipoliitika peab olema seotud ennekõike rahvatervise eesmärkidega (käsitletav kui nn tervisemaks), mitte riigieelarve aukude täitmise ja olukorraga piirikaubanduses.
Alkoholi kättesaadavus ja nähtavus
Toote kättesaadavuse ja nähtavuse vähendamisega kaasneb tõendatud mõju tarbimise vähenemisele. Mõju on tõestanud teiste riikide praktika, aga ka Eestis varasemalt kasutusele võetud meetmed. Sellest lähtuvalt toetab VATEK alkoholi jaemüügi kellaaegade märkimisväärset lühendamist. Soovitame tungivalt kaaluda jaemüügi keeldu pühapäevadel ja riiklikel pühadel ning lasteaedade ja koolide läheduses. Toetame ka müügikohtade vähendamist ja müügilubade süsteemi sisseseadmist. Eriti suurt muret teeb alkoholi kerge kättesaadavus noortele.
VATEK toetab jätkuvalt alkoholireklaami keelustamist. Alkoholipoliitika strateegia peab olema alkoholireklaami piirangute osas toimuvate arutelude lähtekohaks.
Läbimõeldud ennetus hoiab elusid ja on kuluefektiivne, mistõttu julgustame riiki rohkem investeerima teadus- ja tõenduspõhise ennetuse strateegilisse ja jätkusuutlikku elluviimisesse. Ennetus peab hõlmama ka noortele pakutavaid tegevusi ja huvitegevusi.
Teadlikkuse tõstmine ja hoiakute kujundamine
On oluline populariseerida Eesti ühiskonnas alkoholi mittetarbimist. Eeskuju saab siinkohal nii sõnades kui tegudes näidata avalik sektor. VATEK teeb ettepaneku seada sihiks korraldada kõik riigi ja KOVide poolt korraldatavad üritused alkoholivabadena.
Elanikkonna teadlikkus alkoholi tarbimisega kaasnevatest riskidest on endiselt liiga madal. Teadlikkuse tõstmisel on suur roll kodukeskkonnal, mistõttu peame vajalikuks panustada süstemaatiliselt lapsevanemate hoiakute muutmisse ja teadlikkuse tõstmisesse.
VATEK peab oluliseks vähendada alkoholsõltuvuse häbimärgistamist ning ohumärkide mahavaikimist. Märkamis-, toetamis- ja esmaabioskuste arendamine peab toimuma üle elukaare ning üksikisiku, kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja riiklikul tasandil.