Sissevaade noorte vaimsesse heaolusse digiajastul

Teeme alljärgnevalt lühikokkuvõtte konverentsil “Veebivihast tehisaru-teadlikkuseni: interneti riskid ja võimalused” tutvustatud värske EU Kids Online’i Eesti 2025. aasta uuringu esialgsetest tulemustest, mis pakuvad meile olulist teadmist sellest, kuidas Eesti lastel ja noortel digimaailmas läheb. VATEKi jaoks on tänavune uuring märgiline, kuna see toob esmakordselt fookusesse ka laste ja noorte vaimse heaolu ning digielu tihedad seosed.

Vaimse tervise üldpilt

Uuringu tulemused näitavad, et Eesti laste vaimse heaolu tase on valdavalt keskmine. Ilmnevad aga mõningad erinevused soo ja vanuse lõikes. Näiteks tüdrukud hindavad oma vaimset heaolu poistest halvemaks, märkides sagedamini ärevuse ja depressiooni tunnuseid ning madalamat enesetõhusust. Samuti tuleb välja, et vanuse kasvades suureneb noorte hulgas ärevuse, depressiooni ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire tunnuste esinemissagedus. Eraldi tähelepanu vajavad vene keeles vastanud õpilased, kelle puhul ilmnes keskmisest madalam turvatunne ning sagedasemad depressiooni ja ATH tunnused võrreldes eestikeelsete eakaaslastega.

Mis mõjutab noorte vaimset tervist?

Kõigis vanuserühmades vähendab vaimset heaolu kõige drastilisemalt kiusamise ja küberkiusamise kogemine. Nooremate laste puhul on kriitiliseks riskiteguriks ka sagedane kokkupuude kahjuliku veebisisuga (näiteks enesevigastamist või ohtlikke väljakutseid propageeriv sisu).

Tugevaimaks vaimse tervise hoidjaks on lapse kõrge enesetõhusus – usk oma võimesse raskustega toime tulla. Sama oluline on aga ka aktiivne vanemlik vahendamine, kus vanem mitte ainult ei piira, vaid toetab, selgitab ja on lapsele digimaailmas teejuhiks.

Uuringu ühe olulisema järeldusena võib välja tuua selle, et digiajastul ei ole vaimse tervise seisukohalt määrav niivõrd ekraaniaeg, kuivõrd toetavate suhete olemasolu ja turvatunne, mis aitavad noorel muredega mitte üksinda jääda.

Kui mure jääb hinge: barjäärid rääkimisel

Internetis kohatud häiriv sisu ja ebameeldivad kogemused on noorte seas tavapärased. Üle poole õpilastest (59%) on viimase aasta jooksul kogenud internetis midagi häirivat. Kuigi 68% vastanutest leiab, et vanematega on häirivatest asjadest rääkida lihtne, on uuringus murettekitav rühm noori, kes ei saa või ei julge tuge otsida. Statistika näitab, et 18% õpilastest ei räägi oma häirivatest internetikogemustest mitte kellelegi, jäädes oma murega täiesti üksi. Mõtlemapanev on fakt, et õpetajaid või abistavaid spetsialiste usaldab vaid 4–5% noortest.

See nn “varjatud koorem” on üks suurimaid riskitegureid. Kui negatiivne kogemus jääb noore enda kanda ilma täiskasvanu toeta, süveneb selle mõju vaimsele tervisele oluliselt.

Kokkuvõtlikult same öelda, et uuring kinnitab VATEKi põhimõtet: digitaalne ja füüsiline maailm ei ole eraldiseisvad saared. Võimalus olla ära kuulatud ei ole pelgalt suhtlemisküsimus, vaid kriitiline vaimse tervise kaitsetegur.

Kes uuringu ja selle tulemuste vastu suuremat huvi tunneb, leiab täispika ülevaate lingilt.

EU Kids Online on rahvusvaheline teadlasvõrgustik, mis uurib Euroopa riikide laste ja noorte interneti– ja digitehnoloogiate kasutust ning sellega seotud riske ja võimalusi. Võrgustikku kuuluvad teadlased rohkem kui 30 Euroopa riigist. Eestit esindab võrgustikus Tartu Ülikooli uurimisrühm (alates 2007. aastast).