Sel korral palusime soojenduseks igal osalejal jagada, mis teeb tema tööst kõige ägedama töö maailmas. Kuulsime mitmeid armsaid tähelepanekuid: kolleegid, võimalus inimeste vaimsesse heaollu panustada muusika või mängu abil, tohutu isiklik areng või lihtsalt see tunne, et oled täpselt õiges kohas ja teed täpselt õiget asja. Külas olid ka Sotsiaalkindlustusameti esindajad, et abiliinide käekäiku tutvustada.
Ott Oja, VATEK:
Nagu alati - põhjalikum ülevaade meie tegemistest on leitav VATEKi uudiskirjast.
VATEK on viimased kuu aega olnud suuresti vaimse tervise kuu lainel. Asume nüüd kokkuvõtteid tegema ja järgmisel kohtumisel jagame neid ka teiega.
Jätkub septembris avaldatud üleskutse tutvustamine erakondade fraktsioonidele. Plaanime erakondade valimisplatvormide avalikustamisel analüüsida, kui palju on Eesti elanike vaimsele tervisele seal tähelepanu suunatud.
Andsime taas tagasisidet ohvriabi seaduse eelnõule. On kohti, kus meie varasemat sisendit on arvesse võetud, aga mitmes kohas rõhutasime veelkord olulisi täiendusi.
Tõime koostöös Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliiduga meedia vahendusel esile kliiniliste psühholoogide aktiivset lahkumist haiglatest. Teema on saanud väga head avalikku kajastust ning aidanud kaasa olulise diskussiooni edenemisele.
Triinu Täht & Katrin Aarma, Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakond:
Ka vaimse tervise osakonna uudiseid saate lugeda VATEKi uudiskirjast!
Toimuvad vaimse tervise tegevuskava töörühmade kohtumised, on rõõmustavalt palju panustada soovijaid.
Koostamisel on ka ministeeriumi ja riigi üldised tööplaanid uueks aastaks; tegevuskava aruteludelt tõstatatu saab kohati väga kiiresti tööplaanidesse kanda.
Osakond viib KOVide seas läbi küsitlust vaimse tervise teenuste ja toetusmeetme kohta. Küsimustik ja selle aruanne hõlmavad ka võimalikke kitsaskohti (kuidas ja kas inimesed teenusele jõuavad, mis on takistuseks jms).
Uueks aastaks on kavas inimarengu aruannet tutvustavad seminarid üle Eesti.
Ukraina põgenike suunal töö jätkub, hange nende toetamiseks on edukalt lõpetatud.
Edastasime VATEKi uudiskirja ja eelmise Klubi kohtumise raames palve anda märku kõigist, kes on Eestis põgenikele tugiteenuseid pakkunud. Oleme neile edastanud küsimustiku, mille tulemusel loodame toe pakkumist tõhustada – Eestisse on sellega appi tulemas ka WHO esindaja.
Jaanika Palm, Peaasi:
Meil on novembris toimumas "Pääse maski lõksust" kampaania meestele.
Põhisõnum on see, et kui jääd oma tunnetega üksi, siis võid jääda üksildaseks. Koostööpartneriteks on jalgpalliklubi Tallinna Kalev ning korvpalliklubi Kalev Cramo sportlased ning EMOR, kes on ka meeste vaimse tervise uuringut läbi viimas. Uuringut tutvustame lähinädalail!
Novembriga meeste vaimse tervise teavitustöö ei lõppe, vaid jääb Peaasja fookusesse ka edaspidi.
Kutsume kampaaniat edasi jagama! Saame saata materjale.
Eda Mölder, Eluliin:
Peaasja kampaania raames on huvitav kõrvutada seksiostjate uuringu esmaseid tulemusi – sageli on seal taustaks just vaimne tervis (stressiseisund, masendustunne, kehvad sotsiaalsed oskused ja raskused enda avamisel).
Urve Sellenberg, TAI:
1.novembrist avas Tervise Arengu Instituut narko.ee tugiliini, kuhu saavad pöörduda kõik, kel narkootikumid põhjustavad küsimusi ja muret. Tugiliinile on võimalik pöörduda nii telefoni, e-kirja kui ka vestlusrakenduse teel. Tugiliin on anonüümne.
13. novembrini on käimas rahunemispauside kampaania lastele ja lapsevanematele.
Kai Hallik, Sotsiaalkindlustusamet:
Telefoninõustamise teenust pakuvad lastekaitse ettevalmistusega nõustajad.
Korraga on tööl üks nõustaja, alates 2022. septembrist päevasel ajal kaks. Otsime ressurssi juurde, kuna pöördumiste arv on kasvutrendis.
Ükski kõne vastamata ei jää – toimuvad tagasihelistamised läbi kõnekeskuse. Tagasihelistamise aeg sõltub olukorrast: mõnikord on nõustajal tunniajane kõne pooleli, mõnikord saab poole minutiga jutule.
Soovitame helistades oodata oma korra ära, mitte katkestada ja tagasi helistada – järjekorra lõppu tagasiminek pikendab ooteaega.
E-nõustamist (avasime 2021. a) pakub teraapia väljaõppega spetsialist. Täna on tööl 3 terapeuti, kõik pereteraapia väljaõppega.
Peamised teemad, millega pöördutakse, on väärkohtlemine, lapse kasvatamise küsimused, lapse vaimne tervis ja heaolu.
Esmane ühekordne nõustamine on 70% tööst.
Lisaks nõustamisele on ka info edastamist, võrgustikutööd: abi vajavast lapsest antakse teada kohalikule omavalitsusele, politseile ja/või lastemajale. Hädaohus oleva lapse kohta teatatakse 112 ja/või kohalikule omavalitsusele.
Oleme valmis vastama kõigile lastega seonduvatele küsimustele. Näiteks on laps meile helistanud, kui leiab eksinud koera. Ka sellistes olukordades aitame vastuseid leida.
Jagage julgelt meie kohta infot edasi! Meie hiljutine sotsiaalmeedia kampaania tõstis pöördumiste arvu, järelikult aitab teavitustöö ning parem nähtavus meid abivajajateni.
Jagage meile tagasisidet! Kui on esinenud kehva kogemust või pikk ooteaeg, andke teada ja saame vaadata, kus puudujääk täpselt tekkis.
Karmel Tall, Sotsiaalkindlustusamet:
Põhilised liinid on
116 006 Ohvriabi kriisitelefon
660 4500 Vaimse tervise nõustamise tugiliin
Korduvhelistajate protsent on meil 49–55%. Kes otsib joomakaaslast, kes peletab üksildust. Globaalselt on see number umbes 60%.
Kõnede jaotuvus: hetkel on umbkaudu pooled kriisitelefonile, veerandi ringis emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonile, veerandi ringis vaimse tervise tugiliinile.
Käsil on tugiliinide ühendamine, mis peaks käiku minema aasta algusest. Alles jäävad OHVRIABI KRIISITELEFON 116 006 ja EMOTSIONAALSE TOE JA HINGEHOIU TELEFON 116 123. Vaimse tervise nõustamise tugiliin algatati koroona ajal ja oli mõeldud eelkõige selle kriisi lahendamiseks, selle tegevus ühineb 116 123 liiniga.
Ohvriabi kriisitelefon aitab kiirelt jõuda vajaliku abini: nõustaja leevendab akuutse kriisi ja suunab edasi asjakohase spetsialisti poole. Kõnede pikkus on juhtumipõhine, keskmiselt piisab 20 minutist.
Ohvriabi kriisitelefoni ukrainakeelne nõustamine on avatud iga päev kell 16-20 ja olemas on ka veebinõustamine. Vajadusel reageeritakse ka kohapeale tulekuga. Tööl on viis Ukraina psühholoogi.
Palun levitada ukrainakeelse abi nõustamise olemasolu kohta infot!
Eda Mölder, Eluliin:
Juhin tähelepanu, et ka Eluliini nimi on emotsionaalse toe telefon, seda juba paarkümmend aastat. Siin tuleks omavahelisi piire seada.
Ott Oja, VATEK:
Huvi pakub, miks tulevase ühendliini puhul on otsustatud nimes hingehoidu rõhutada. See võib tekitada võõristust neis, kes ei ole kristliku taustaga.
Triinu Täht, Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakond:
Otsustamisele eelnesid põhjalikud arutelud – kaalukaussi mõjutas nii liini pikk ajalugu, nõustajate väljaõppe tase kui ka see, et osale inimestest on hingehoidlik lähenemine jällegi kohustuslikuks tingimuseks.
Siinkohal sai kohtumise aeg otsa, ent loodame peatselt diskussiooni jätkata – paistab, et VATEKi kogukonnal on veel mitmeid mõtteid, mida liinide ühendamisel silmas pidada.