top of page
  • Writer's pictureOtt Oja

Üleskutse valitsuskoalitsiooni läbirääkijatele

Allolev pöördumine on koostatud VATEKi ja Peaasi.ee koostöös ning edastatud koalitsioonikõnelustel osalevate erakondadele delegatsioonidele.

Fotograaf: Lisette Laanoja, Arvamusfestival

Lugupeetud Eesti 200, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna läbirääkimiste delegatsioonid,


Riigikogu valimistel pöörasid teie erakonnad erilist tähelepanu Eesti inimeste vaimse tervise muredele ning sõnastasite valdkonna jaoks sihid ka oma viimases koalitsioonileppes. Vahepeal möödunud aastaga olete taganud pikalt varjus olnud vaimse tervise valdkonnale vajaliku juhtimise. Alguse on saanud mitmed hädavajalikud arendused nii vaimse tervise probleemide ennetamiseks kui ka abivajajatele teenuste tagamiseks. Olete andnud stardi. Meie valdkond ootab teilt ka edasist kindlust jätkata ja lahendada süvenevat vaimse tervise kriisi.


Igal aastal jääb Eestis suurusjärgus 200 000 inimest vajaliku vaimse tervise abita.  Ainuüksi enesetappude tagajärjel kaotame aastas 200 inimest, nende seas ka lapsed ja noored, kelle enesetappude määr on Eestis 2-3 korda kõrgem ELi keskmisest. OECD ja ELi hinnangul kaotasime juba enne koroonakriisi vaimse tervise probleemide tõttu iga aasta 2,8% SKT-st – tänases majanduses tõlgendub see enam kui miljardi euro suuruseks kaotuseks igal aastal. Kaks kolmandikku sellest väljendub kaudsete kuludena meie tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis ning kolmandik meie majandusest kaotatud produktiivsusena.


Vaimse tervise probleemide ennetamine

Tänased vajakajäämised ennetuses võimendavad kulusid ja ülekoormust paljudes valdkondades – haridus-, sotsiaal-, tervishoiu-, korrakaitse-, pääste- ja justiitssüsteemis. Kui me ei panusta ennetusele kasvab tagajärgede lahendamise kulu ja tööjõuvajadus suuremaks kui Eesti suurune riik suudab kanda. Samas teame, et tõenduspõhine ennetus on kulutõhus, aitab vähendada noorte koolist väljalangemist ning kasvatada elanikkonna produktiivsust. Vaimselt tervem ühiskond on ka vastupidavam kriisidele ning pahatahtlikule mõjutustegevusele.


Valdkonnaülene ennetus on riigi kui terviku vajadus, kuid vastutus on killustunud. Valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjon pole seni paika pannud ministeeriumide üleseid rahastuspõhimõtteid. Seetõttu on ülevaade ennetuse rahastusest puudulik, esineb dubleerimist ning toetatakse ka kaheldava väärtusega tegevusi.


Eesti riik on ennetuse rahastamise üles ehitanud välisvahenditele ning isegi meie parimatele ennetusprogrammidele pole tagatud stabiilset rahatust. Riigi ennetustegevuste rahastus tuleb 81% välisvahenditest ning vaid 19% riigieelarvest. Euroopa Sotsiaalfondi toetused hoiavad Eesti ennetusvaldkonda üleval veel 2027. aastani, misjärel välisrahastuse maht Eestile oluliselt langeb. Valdkonna jaoks on tegu eksistentsiaalse ohuga. Ennetuse eestvedajad ja elluviijad vajavad valitsuselt tulevikuväljavaadet.


Käesoleva aasta sügisel valmib Eestis esmakordselt ka suitsiidiennetuse tegevuskava, mille eesmärgiks on enesetappude arvu viimine nulli. Tegevuskava on laiapõhjaline, eeldab erinevate riiklike, kohaliku tasandi ja kolmanda sektori organisatsioonide koostööd. Tegevuskavas on toodud teaduspõhised ning mujal maailmas häid tulemusi toonud sekkumiste vajadused. Eesti on laste ja noorte suitsiidide poolest Euroopa tipus, kuid see tegevuskava annab meile tööriistad nende elude päästmiseks juba loodava valitsuse ametisoleku ajal.


Mida on vaja?

  • Kehtestada ministeeriumite ülesed ennetuse rahastamise põhimõtted, mis tuginevad ennetuse teadusnõukogu hinnangutele.

  • Koostada rahastusstrateegia mõjusate ennetustegevuste jätkamiseks ja laiendamiseks välisrahastuse lõppemisel.

  • Tagada järjepidev riiklik juhtimine suitsiidiennetuse tegevuskava rakendamiseks.


Vaimse tervise teenused

Lahkuv valitsus on algatanud olulised reformid tervishoiuteenuste ja teiste seotud teenuste korralduses. Neil reformidel on potentsiaal tagada inimestele vajalik abi kiiremini, paindlikumalt ja tõhusamalt. Eesti tervishoiusüsteem on aga tervik, mille osade vahel jaotub piiratud hulk spetsialiste.


Riigikontrolli 2022. aasta aruanne nimetas järjest süvenevat psühhiaatrite puudust kriisiks, mille ärahoidmisega on jäädud hiljaks. Samuti on tervishoius puudu kliinilistest psühholoogidest ning hariduses koolipsühholoogidest. Eesti vaimse tervise spetsialistide ressurss on oluliselt piiratum kui nõudlus abi järele, mistõttu süveneb lõhe koolipsühholoogide palga, Tervisekassa hinnakirja ja vabaturu hindade vahel. Vaimse tervise spetsialistid liiguvad järjest enam eraturule ning majanduslikud raskused – mis käivad vaimse tervise probleemidega käsikäes – saavad veelgi suuremaks takistuseks vajaliku abini jõudmisel.


Viimases koalitsioonileppes seadsite sihiks suurendada koolipsühholoogide teenuse kättesaadavust. See eesmärk on täna sama kriitiline kui 2023. aasta kevadel, kuid koolipsühholoogide kogemused ning lihtne palgareaalsus näitab, et liigume vastupidises suunas. Koolipsühholoogide abi kättesaadavuse parandamine tuleb prioriteedina säilitada ning kavandada selgeid samme kvalifitseeritud koolipsühholoogide toomiseks haridussüsteemi.


Tervisekassa hinnakiri peab jõudma järgi reaalsele elule ja rahastatavate vaimse tervise teenuste mahtu tuleb suurendada. Parandades vaimse tervise teenuste kättesaadavust väldime sotsiaaltoetuste kasvu ja aitame Eesti inimesed tagasi tööellu. Koos käimasoleva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse uuendamisega tuleb ka kaasajastada Tervisekassa hinnakirja koostamise põhimõtted, et tagada hinnakirja pikaajaline konkurentsivõimelisus. Kriitiline on panustada olemasolevate spetsialistide hoidmisele ning uute spetsialistide väljaõppesse läbi õppekohtade tagamise ja erialade populariseerimise.


Mida on vaja?

  • Suurendada koolipsühholoogide abi kättesaadavust.

  • Viia Tervisekassa hinnakiri vastavusse reaalse turuolukorraga ja suurendada vaimse tervise teenuste mahtu.

  • Koostada ja rakendada tegevuskava vaimse tervise spetsialistide tööjõukriisiga toimetulekuks.


Soovime moodustavale valitsusele edu. Loodame, et kannate edasi lahkuva valitsuse alustatud muutusi ning pühendute süveneva vaimse tervise kriisi lahendamisele. Ühiskonnal seisab ees palju väljakutseid ja raskeid otsuseid, hea vaimne tervis tähendab aga kohanemisvõimet, vastupidavust ja võimekust panustada ühiskonda ja majandusse.


Lugupidamisega

Ott Oja, tegevjuht, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK

Anna-Kaisa Oidermaa, tegevjuht, Peaasi.ee


Comments


bottom of page