Soojaks suveks sai VATEK lauale üleskutse teha omapoolsed ettepanekud heaolu arengukava täiendamiseks. Selleks kutsusime oma võrgustiku liikmeid üles meile oma ettepanekuid esitama nii VATEKi uudiskirjas kui ka teemapõhiselt liikmesorganisatsioonide poole pöördudes. Kõik liikmetelt saadud ettepanekud suutsime ilusti ka oma tagasisidesse põimida. Lisaks vaatasime üle ühisosad VATEKi inimkesksete vaimse tervise teenuste huvikaitseplaaniga ning vaimse tervise rohelise raamatuga, et siduda olulisi varem kokku lepitud sihte oma ettepanekutesse.
Kui kõige laiema definitsiooni järgi tähendab indiviidi heaolu head enesetunnet ja toimetulekut, siis Sotsiaalministeerium vaatab heaolu läbi oma vastutusala poliitikavaldkondade. Nii on heaolu arengukavas fookus laste ja perede heaolul, soolisel võrdsusel ja võrdsel kohtlemisel, tööhõivel, pikal ja kvaliteetsel tööelul, abivajadusele vastaval sotsiaalhoolekandel, sotsiaalsel ebavõrdsusel, vaesuse vähendamisel ning vanemaealiste toetamisel. Seega heaolul ja heaolul on vahe ning SoMi vaade on ühiskondlikul heaolul – ja riigieelarve strateegia eesmärkidel – mis laias laastus võiks kattuda ka arengukava sihtgruppide heaoluga.
Siiski ei saa me üle ega ümber murekohast, et heaolu arengukava tulemuslikkuse hindamiseks pole keegi plaaninud kastuda mõnd heaolu mõõdikut. Kui näiteks sündimuskordaja ülespoole nihutamine on riigi heaolu seisukohast oluline siht, siis perede heaolu huvides on pidada ka järge selle üle, et sünnitamine ei tähendaks ohverdust elukvaliteedis. Soovitame SoMil mõõdikuna rakendada hiljuti Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu raames välja pakutud Eesti-spetsiifilist heaolu indeksit või rahvusvaheliselt laialdaselt kasutatud WHO-5 indeksit.
Arengukavas seatud sihte peavad suures osas ellu viima Eesti sotsiaalvaldkonna spetsialistid ning kui unustame nende heaolu, siis jäävad ka sihid saavutamata. Spetsialistidele tuleb tagada tööülesannetele vastavad tingimused, sealhulgas võimalus regulaarseks supervisiooniks.
Ei saa me läbi ka supervisioonita. Arengukavas seatud sihte peavad suures osas ellu viima Eesti sotsiaalvaldkonna spetsialistid ning kui unustame nende heaolu, siis jäävad ka sihid saavutamata. Spetsialistidele tuleb tagada tööülesannetele vastavad tingimused, sealhulgas võimalus regulaarseks supervisiooniks. Supervisiooni trummi oleme VATEKis juba ammu tagunud ning jätkame ka edaspidi, kuniks tugi, mis aitab hoida spetsialistide töövõimet ning arendada professionaalseid kompetentse, on muutunud tavapraktikaks.
Arengukavas laiemalt jäi meile silma ennetuse olulisuse rõhutamine, kuid konkreetseid samme leidsime ennetuse tarbeks vähe. Õnneks ei ole me kitsid ning pakkusime omaltpoolt peamiselt ennetusele suunatud samme perede ja tööinimeste toetamiseks:
võtta kasutusele programmid, mis toetaks paari- ja peresuhteid ning vanemlust elukaareüleselt, samuti arendaks laste endi sotsiaal-emotsionaalseid oskusi;
teha olemasolevad ja arendatavad ennetusprogrammid laialdaselt kättesaadavaks;
arendada perelepitusteenuseid ning muid tugiteenuseid positiivsete suhete kujundamiseks kärgperedes;
tagada ligipääs pere- ja paariteraapiale ning perelepitusteenustele;
võimaldada pere- ja paariterapeutilisi täiendkoolitusi laste ja peredega töötavatele spetsialistidele hariduses, sotsiaaltöös ja tervishoius;
luua juurde miljööteraapilisi ravikodusid, et toetada laste rehabilitatsiooni ning ennetada riskikäitumist;
tööandjaid varasemast enam toetada ja suunata töökeskkonna psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamisel, ohte maandavate meetmete valikul ja rakendamisel;
töötajatele tagada turvaline ja tervist toetav töökeskkond ka mitte-traditsioonilistes töövormides nagu projektipõhine töö, platvormitöö jmt;
kollektiivides tagada piisav vaimse tervise esmaabi andjate olemasolu;
tööandjaid harida ja suunata looma töökeskkondi ning -vorme, mis arvestavad levinumate vaimse tervise häirete eripäradega ja minimeerivad vaimse tervise häireid võimendavaid stressoreid.
Tutvu meie tagasiside terviktekstiga: