top of page
Writer's pictureEesti vaimse tervise ja heaolu koalitsioon VATEK

VAimse TErvise Klubi – mai 2024



VAimse TErvise Klubi maikuine kohtumine pakkus eriti põnevaid teadmisi meie valdkonna erialaorganisatsioonidele. Külla oli tulnud Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Kaia Vask, et tutvustada ametiühinguna tegutsemise võimalusi.


Ent loomulikult jätkus juttu ka muudel teemadel. Mõttetöö käivitamiseks palusime osalejatel väikestes gruppides jagada üksteisega midagi, mis neil on viimasel ajal eriti hästi õnnestunud. Seejärel sai juba ühises ringis uudiseid kuulda!



Ott Oja, VATEK:

  • Lähenemas on VATEKi üldkoosolek, oleme korraldusega parajalt hoos.

  • Riputasime VATEKi veebi üles sügisel läbi viidud liikmete rahulolu-uuringu tulemused.

  • Kohtusime Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonnaga ning viisime end vastastikku kurssi peamiste käsil olevate teemadega.

  • TTKS eelnõu ajaraam lükkus sügisesse, seetõttu on veninud ka VATEKi vastava töögrupi loomine.

  • Oleme juba mõnda aega edendanud arutelu väärkohtlemisest huvihariduses (sh spordis)

    • Arutasime koostööd Lastekaitse Liiduga

    • Osalesin VTO ministeeriumiteülese töörühma samateemalisel seminaril



Tiina Talussaar, Rajaleidja:

Ott Oja, VATEK: SoM vaimse tervise osakond tegeleb sama teemaga. Kas teete ka koostööd või koordineerite omavahel?


Tiina Talussaar, Rajaleidja: Jah, oleme neil ka ImpleMENTALi töörühmas. Praegu hindame, milline skriinimisvahend kasutusele võtta ja mis skriinimisjärgsed sammud on.




Kristiina Luht, SoM laste ja perede osakond:

  • Rahvusvahelisel tasandil tehakse ümber ohvrite direktiivi ning osaleme ka arutelus.

    • Umbes aasta lõpuks võetakse direktiiv vastu. Sellele järgneb Eesti raamistiku kohandamine, et olla direktiiviga vastavuses.

    • Ohvriabi süsteemid on riigiti väga erinevad. Eesti on näiteks üks vähestest, kel ohvriabi on riigi poolt korraldatud ja rahastatud.

    • Hetkel on arutelu selle üle, kas riigid peaksid pakkuma kõikidele vägivallaohvritele automaatselt vaimse tervise abi, kas tingimata kõrgema taseme sekkumiste näol ning kas just nii kaua, kuni on vajadus.

Alice Pehk, Muusikateraapia Keskus: Kas on arutatud ka abi pakkumist kuriteo sooritanutele? Ka see on tegelikult oluline komponent.


Kristiina Luht, SoM: Ohvrite direktiiv ei käsitle seda üldse. Nõustun, et ka sellega tuleb tegeleda ja näiteks vägivallast loobumise tuge SKA ka pakub. Aga selleks on, jah, teised direktiivid.


  • Lisaks on meil sel aastal laual nõusolekuseaduse VTK

    • Näeme vajadust muuta avalikus ruumis hoiakuid sel teemal

    • Kommunikatsiooni- ja kaasamisüritustega on abis partnerid eri sektoritest




Gerli Liivet, Eesti Õdede Liit:

  • 1. aprillist saavad kõik eriõed iseseisvalt vastuvõtte teha! Eeskujuks on siin olnud vaimse tervise õed

  • Oleme erihoolekandeteenuse õdede teenusmudeliga tööd teinud. Tervisekassaga toimub ülevaatamine juba selle kuu lõpus.


Laura Oisalu, Eesti Õdede Liit:

  • Vaimse tervise õenduse tegevusjuhend on samuti sügisest saati tegemisel. Mustand on saanud valmis ja lõppsiht on seatud novembriks. Juhend defineerib üheselt ära, mida vaimse tervise õde teeb, sh tema pädevused ja piirid.




Anne-Mari Rebane, Eesti Tegevusterapeutide Liit:

  • Meil on pikalt laual olnud, kas formuleeruda ametiühinguna ning tegime nüüd selle sammu ära. Meie liidul on liikmeid sajakonna ringis, osad neist tudengid - tegelikkuses meid palju pole.

  • Liitusime kohe ka suurema ametiühingu ROTALiga. Osa liikmemaksudest läheb edaspidi neile, osa jääb meile. 



ARUTELU: Erialaliit kui ametiühing?



Kaia Vask, Eesti Ametiühingute Keskliit:

  • VATEKi liikmeskonna moodustab meie vaatest väga äge kompott erinevaid kollektiive (tööandjad, seltsingud, kutseliidud, ametiühingud jne).

  • Kutseliidul ei ole sellist läbirääkimisõigust ja seaduslikku alust eestkõnelemisel, nagu on ametiühingutel. Ka ettevõtte tasandil peab ametiühingult tulnud tagasisidet arvesse võtma või põhjendama, miks seda ei rakendata.

  • Kollektiivlepingu läbirääkimistel on lisaks töötasule teemadeks näiteks tööaja reguleerimine, hüvitised, paindlikkus, töökoha kindlus, töötingimused, ebavõrdsuse vähendamine, diskrimineerimisjuhtumid jpm.

  • Erinevatel ametiühingutel on erinevad võimekused – üldiselt pakutakse koolitusvõimalusi, õigusabi, mõnikord ka sotsiaalseid hüvesid (töötutoetus, haigustoetus), ühiseid üritusi, stipendiumit, koostöövõimalusi.



Gerli Liivet, Eesti Õdede Liit: Meie hinnangul on tervishoius ja õenduses järjest rohkem ametiühingu tuge vaja. Ka Õdede Liit on nüüdseks paarkümmend aastat ametiühinguna tegutsenud.


Ott Oja, VATEK: Kust alustada erialaliiduna seda teekonda, kui on huvi?


Kaia Vask, EAKL: Meie sekretär on huvilisi aeg-ajalt nõustanud. Aga teil endilgi on liikmeskonnas värskelt selle teekonna läbi teinud kogemuste jagajad olemas! 

bottom of page