Eesti laste vaimne heaolu vajab laiemat vaadet

UNICEF Innocenti raport „Unequal Chances: Children and economic inequality“ vaatleb, kuidas majanduslik ebavõrdsus mõjutab laste heaolu 44 riigis, mis on määratletud kõrge sissetulekuga riikidena ja/või kuuluvad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD). Raport ei mõõda laste heaolu ainult ühe näitaja kaudu, vaid käsitleb seda kolmes mõõtmes: füüsiline tervis, vaimne heaolu ja oskused. Need kolm valdkonda on raporti järgi olulised selleks, et lapsed saaksid hästi toime tulla nii praegu kui ka tulevikus.

Raportis on võrdluse aluseks parimad kättesaadavad rahvusvaheliselt võrreldavad andmed. Näitajate valikul arvestati kuut kriteeriumi: andmete kvaliteet, asjakohasus, riikide kaetus, ajakohasus, võrreldavus ja varieeruvus. See tähendab, et raport ei püüa kirjeldada kõiki laste heaolu aspekte, vaid kasutab näitajaid, mille puhul on võimalik riike adekvaatselt ja võimalikult sarnastel alustel võrrelda.

Eesti on raporti üldises laste heaolu edetabelis 37 täielikult hinnatud riigi seas 29. kohal. Mõõtmete lõikes on Eesti füüsilise tervise poolest 28., vaimse heaolu poolest 30. ja oskuste poolest 24. kohal. See näitab, et Eesti laste heaolu probleem ei piirdu ühe näitajaga, vaid viitab laiemale vajadusele vaadata laste kasvukeskkonda tervikuna.

Eesti positsioon ei tähenda, et iga Eesti lapse olukord oleks halb. Raport rõhutab, et riikide keskmised näitajad on ainult osa pildist. Sama riigi sees võivad laste võimalused erineda tugevalt sõltuvalt pere majanduslikust olukorrast, vanemate haridusest, elukohast, koolist ja ligipääsust teenustele. Just see on Eesti jaoks oluline sõnum: laste heaolu ja vaimset tervist mõjutab mitte ainult keskmine elatustase, vaid ka see, kui võrdselt on jaotunud turvalised, toetavad ja arengut soodustavad tingimused.

Eesti laste vaimne heaolu numbrite peeglis

Vaimse heaolu hindamiseks kasutab raport kahte näitajat:

·      15–19-aastaste noorte enesetappude kordaja

·   Eluga rahulolu 15-aastaste seas (osakaal noortest, kes hindavad oma rahulolu kõrgemalt kui 5 punktiga skaalal 0–10).

Need näitajad on olulised, kuid neid tuleb tõlgendada ettevaatlikult. Suitsiidimäär viitab väga raskele ja äärmuslikule vaimse heaolu probleemile, kuid ei kirjelda kogu laste vaimse tervise olukorda. Eluga rahulolu annab pildi positiivsest heaolust, kuid ka see on vaid üks vaatenurk.

Eesti madal positsioon vaimse heaolu mõõtmes on seotud eelkõige väga kõrge noorte enesetappude kordajaga. Raporti järgi on Eestis 15–19-aastaste enesetappude kordaja 12,7 juhtumit 100 000 noore kohta. See on raportis üks kõrgemaid näitajaid. (Võrdluseks: madalaimad kordajad on Küprosel 1,1, Kreekas 1,2 ja Maltal 1,5.) Eluga rahulolu puhul on Eesti tulemus parem kui vaimse heaolu üldkoht esmapilgul arvata laseks. Raporti järgi hindab Eestis 75% 15-aastastest oma eluga rahulolu kõrgeks. See jääb alla parimatele tulemustele, näiteks Hollandile 87%, Soomele 82% ja Taanile 81%, kuid ei paiguta Eestit selle näitaja poolest raporti lõppu.

Raport rõhutab, et laste vaimse heaolu terviklikumaks mõistmiseks oleks vaja võrreldavaid andmeid ka näiteks depressiooni, ärevuse ja laiemate positiivse vaimse tervise näitajate kohta, kuid selliseid rahvusvaheliselt võrreldavaid andmeid napib.  Seetõttu ei tohiks Eesti 30. kohta vaimse heaolu mõõtmes tõlgendada kui täielikku diagnoosi Eesti laste vaimse tervise kohta. Pigem näitab see, et rahvusvaheliselt võrreldavate andmete põhjal on Eesti laste vaimse heaolu pilt murettekitav ning vajab sügavamat käsitlust koos muude andmete ja laste endi kogemustega.

Ebavõrdsus jõuab lapse vaimsesse tervisesse igapäevaelu kaudu

Raport ei leia tugevat seost riigi üldise sissetulekute või varalise ebavõrdsuse ning kahe kasutatud vaimse heaolu näitaja vahel. See ei tähenda, et ebavõrdsus ei mõjutaks laste vaimset tervist. Riikide sees on seos selgem: kehvemates majanduslikes oludes kasvavatel lastel on keskmiselt madalam eluga rahulolu.

Raporti järgi mõjutab majanduslik ebavõrdsus laste heaolu mitme tee kaudu: pere sissetulek määrab, millised ressursid on lapsele kättesaadavad; majanduslik surve suurendab vanemate ja laste stressi; ning ebavõrdsus võib väljenduda koolide, teenuste, elukeskkonna ja osalusvõimaluste erinevustes.

Eesti laste vaimse tervise vaates tähendab see, et ennetus ei saa piirduda ainult nõustamis- või raviteenustega. Vaimset heaolu kujundavad ka turvaline kodu, piisav toit, toetavad peresuhted, koolikeskkond, huvitegevuse võimalused, ligipääs tugiteenustele ja tunne, et laps kuulub teiste hulka.

Mida Eesti peaks sellest kaasa võtma?

Raporti põhisõnum Eesti jaoks on, et laste vaimne tervis ei kujune ainult tervishoiusüsteemis ega ainult koolis. See kujuneb lapse igapäevases elukeskkonnas: kodus, peresuhetes, koolis, kogukonnas, huvitegevuses, toidulauas ja teenuste kättesaadavuses.

Eesti 29. koht üldises laste heaolu edetabelis ja 30. koht vaimse heaolu mõõtmes viitavad vajadusele vaadata laste heaolu süsteemselt. Vaimse tervise probleemide ennetamine tähendab ka ebavõrdsuse vähendamist: vähem majanduslikku ebakindlust peredes, vähem stressi kodudes, vähem erinevusi koolide ja kogukondade võimalustes ning rohkem tuge lastele enne, kui mured süvenevad.