Sel korral jagasid osalejad soojenduseks oma käesoleva hetke suurimaid stressiallikaid. Jaanuarikuule omaselt oli paljude meelel 2022. aasta kokkupakkimine ja uue aasta plaanide viimistlemine. Ka laialdased haiguspuhangud põhjustasid stressi – nii neile, kes haigestunud, kui ka nende kolleegidele, kes seetõttu tööd ümber korraldama on sunnitud.
Kohtumise keskseks teemaks valisime seekord ohvriabi raames pakutava psühhoteraapia väljaõppe nõuded. Eelnevalt anti aga ülevaade vahepeal toimunust.
Triin Peterson, VATEK:
21. detsembril toimus VATEKi nõukogu koosolek, millest on valminud ka protokoll.
Avaldasime Müürilehes vaimse tervise programmi 2035. aastani.
Oleme aktiivselt tegutsenud ja võrgustunud (märksõnades: VTO tegevuskava tutvustus, SUIPA uuring, EPRÜ, Eluliini sünnipäev, sõltuvushäirete ravi eri tasanditel).
Anniki Lai, Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakond:
Tegeleme osakonnas selle aasta plaanidega.
Viimistlemisel on RAKE koostatud raport – Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs. Tõenäoliselt tutvustame tulemusi veebruaris ning selle baasil jätkub ka edasine arendustegevus.
KOV ja esmatasandi tervisekeskuste toetusmeede on taas käivitamisel. Eelmisel aastal sai toetust 40 omavalitsust ja 3 tervisekeskust. Sel aastal võtab riigi tugiteenuste keskus üle menetluse ja tehnilise toe, taotluste sisu hindab jätkuvalt SoM.
Liigume samm-sammult suitsiidiennetuskavaga edasi.
Ukraina põgenikele on ettevalmistamisel psühhosotsiaalsete teenuste hange.
Triin Peterson, VATEK:
Mis seisus on vaimse tervise tegevuskava?
Anne Randväli, Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakond:
Tegevuskava on saanud tagasisidet ka pärast 21. detsembril toimunud esitlust. Toimetame veel veidi selle tagasiside pealt, jaanuariga on tegevuskava avaldamiskõlbulik.
Tervise Arengu Instituut:
Koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassaga on sõlmitud telesaate "Selge pilt" leping uueks hooajaks. Saates käsitletavad teemad haakuvad ka vaimse tervise teemadega. Telesaade peaks ERR kanalis eetris olema märtsis.
ARUTELU: Ohvriabi raames psühhoteraapia osutamine
Ott Oja, VATEK:
Uus ohvriabi seadus sai eelmise aasta lõpus vastu võetud, kehtima hakkab see 1. aprillist. Selleks ajaks tuleb ministri määrusega kinnitada ka ohvriabi raames psühhoteraapia osutamiseks vajalik väljaõpe.
Ohvriabi teenuse sihtgrupiks on kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tagajärjel kahjustatud isik. Seaduse eesmärk on säilitada või taastada füüsilise isiku toimetulekuvõime ja turvatunne, ennetada vägivalla kordumist.
Psühhoteraapiat pakutakse ohvriabis naiste tugikeskuse teenuse ja inimkaubandusohvrite teenusena.
Ohvriabi raames pakutakse lisaks psühhoteraapiale ka psühhosotsiaalset tuge ja psühholoogilist nõustamist.
VATEK andis 2022. maikuus sel teemal tagasisidet:
Parema standardi välja arendamiseni toetame praegust suunda psühhoteraapiat tegevate isikute kvalifikatsiooni nõuete kehtestamisel, kuid peame oluliseks paremini määratleda vajalik kõrgharidus, mis on teraapia osutamise eelduseks. Vajaliku kõrghariduse määratlemisel tuleks lähtuda omandatud pädevustest, mitte erialadest, sest need on pidevas muutumises.
2022. aasta detsembris arutas VATEKi nõukogu teemat uuesti ning jõudis arusaamale, et kvalifikatsiooni aluseks peab olema "ära tee kahju printsiip". Traumateraapia väljaõpe peab olema kohustuslik. Pigem mitte pakkuda psühhoteraapiat, kui et langetada standardit – juhindudes teadmisest, et psühhosotsiaalne tugi ja psühholoogiline nõustamine on tagatud.
Aave Hannus, Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon:
Oleme päris põhjalikult sama küsimust arutanud ja SKAle ka oma mõtted edastanud.
Argumenteerisime, et psühhoteraapia on tervishoiuteenus ja seetõttu peaks vastama Haigekassa tervishoiuteenuse osutamise kriteeriumitele. Teenust võiks osutada kliinilise psühholoogi kutsega või psühhiaatri väljaõppega inimene. Selliselt on ka teenuse kvaliteet tagatud.
Trauma väljaõpe on oluline – konkreetsete vaimse tervise probleemide puhul on vaja konkreetseid vastavaid meetmeid. Osutatava psühhoteraapia koolkonna meetodid peavad olema sobilikud traumatööks.
Endel Hango, Tartu Psühhodraama Instituut:
Üldiselt ei ole mõistlik tõmmata selliseid tugevaid piire, et psühhoteraapiat võib osutada ainult kliinilistes tingimustes.
Edasiarenduseks: magistrikraad psühholoogias ei pruugi olla piisav kvaliteedimärgis, et osutada nõustamist.
Kvaliteedi kontrollimisel võiks ehk eestindada alaliitude kaudu Euroopa tasandil paika seatud nõudeid. See on üks läbimõeldumaid süsteeme.
Aave Hannus, Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioon:
Tõepoolest, magister psühholoogias ei taga nõustamisoskust ega sellega kokkupuudet. Ka Tartu Ülikoolis ei ole psühholoogia magistriõppe kõigil suundadel nõustamise baasõpe kohustuslik.
Samuti tuleks kinnitada tähtaeg, mil saab läbi üleminekuaeg uuele nõudele. Varasemast on näiteid, kus see oluline samm on jäänud tegemata.
Alice Pehk, Muusikateraapia Keskus:
Umbes 10 aastat tagasi arutasime sarnast teemat. Töötasime mitu aastat kutsekojaga, et üks ühine kutsestandard psühhoterapeutidele luua. Protsess sai kaikaid kodaratesse nii psühhiaatritelt kui KKT esindajatelt. Tegelikkuses on psühhoteraapia väljaõpe väga põhjalik: 4–6 aastat (võrreldes magistrikraadi 2 aastaga). Ehk peaks selle kunagi tehtud töö uuesti üles korjama?
Ethel Espenberg, loovterapeut:
Kvaliteedi peensusteni lihvimisega kaasneb see, et inimesed ei taha nii rasket tööd teha. Nõudmised on seatud sedavõrd kõrgeks, et inimesed lahkuvad. Praegu näeme seda koolipsühholoogide ja psühhiaatrite pealt.
Traumateadlikkus on kõigis õppekavades sees psühhoteraapias.
Ott Oja, VATEK:
Jätkuvalt on küsimus, kes kontrollib läbitud õppe taset ja mahtu. Euroopa standardis on näiteks sees ka neurolingvistiline programmeerimine (NLP), mida Eestis ei tunnustata.
Merle Purre, Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumine:
Täna siin arutatavas ohvriabi teenuse kontekstis pole asi psühhoteraapia üleüldise kvaliteedi peenhäälestuses, vaid et väga haavatav sihtgrupp ei saaks konkreetse teenuse käigus uuesti kahjustatud.
Ott Oja, VATEK:
Nõus. See teraapiasuundade üleüldine Pandora laegas tuleb samuti avada ja oleme selleks tasapisi plaane ka juba teinud. Ohvriabi seaduse kontekstis on aga kitsamalt vaja vaadata teemat.
Aitäh kõigile, kes oma seisukohti avaldasid! Tegu on vajaliku aruteluga ja on hea meel, et saame seda pidada.
Mina lähen uuest nädalast puhkama, kuid kõik, kel veel mõtteid tekib, saavad Triinule sellest märku anda.
Kohtumiseni 8. veebruaril!