VATEK soovitab: 16 arutelu Arvamusfestivalilt vaimse tervise huvilistele

Arvamusfestivali programm on tänavu taas muljetavaldavalt kirju. Kui hakata otsima vaimse tervisega seotud arutelusid, selgub kiiresti, et neid ei leia ainult tervisealalt - vaimne tervis põimub hariduse, tööelu, kultuuri, noorte, riigikaitse, kogukondade, õiguse ja paljude teiste teemadega. See on hea meeldetuletus, et vaimne tervis ei ole kitsas valdkond, vaid puudutab kõiki eluvaldkondi. Seetõttu oli ka valiku tegemine üllatavalt keeruline.

Kui peaksime soovitama ainult ühte arutelu, siis kutsume sind kindlasti VATEKi arutelule „Kultuuriretsept – ravi positiivsete kõrvaltoimetega“. Räägime sellest, kas ja kuidas võiks kultuur olla loomulik osa vaimse heaolu toetamisest ning mida saaksid tervishoid, kultuur ja kogukonnad teha üheskoos selleks, et vähendada üksildust ja tugevdada kuuluvustunnet.

Aga sellega nimekiri ei lõpe. Panime kokku nimekirja aruteludest, mis meie hinnangul avavad vaimset tervist olulise nurga alt - olgu juttu kriisidest, üksildusest, laste heaolust, tööelust, tehisarust, suhetest või kogukondadest. Loodame, et see valik aitab sul Arvamusfestivali programmis orienteeruda ning leida arutelud, mis pakuvad uusi teadmisi, mõtteainet ja inspiratsiooni.

Reede

Millal: 12:00-13:30 

Kus: 24 Hoidmise kunst

Kuidas hoida tervet mõistust kriiside ajastul: teadveloleku ja kaastunde praktiline jõud

Kriisid ei tule enam ühekaupa, vaid kuhjuvad ning mõjutavad meie tähelepanu, suhteid ja vaimset tasakaalu. Arutelus vaatame, kuidas teadveloleku- ja kaastundepõhised sekkumised saavad kriisis toetada eri sihtrühmi - noori, täiskasvanuid, töökollektiive ja kogukondi. Ühtlasi uurime nende lähenemiste tegelikku potentsiaali, piire ja vastutust kriisidest küllastunud ajal.

Arutelus osalejad: Margus Veem (Viljandi Haigla psühholoog) Ann-Liis Ojaots (kliiniline psühholoog) Kadri Mägi-Lehtsi (tippjuht ja coach)

Arutelujuht: Piret Maiberg-Nõu

Arutelu korraldaja: MTÜ Teadveloleku kompetentsikeskus Toko

VATEKi soovitus: Kuidas hoida vaimset tasakaalu ajal, mil kriisid näivad olevat uus normaalsus? Arutelu pakub praktilisi mõtteid ja tõenduspõhiseid vaatenurki, kuidas toetada nii iseennast kui ka teisi, ilma et kaastunne või vastupidavus läbi põleks.

Millal: 12:30-14:00 

Kus: 6 Tervisevabadus

Üksilduse rohi: kes vastutab üksilduse eest?

Üksildus on levinum, kui seda tunnistame. Viimase kuu jooksul on üksildust tundnud ligi 60% inimestest, enam kui pooled neist ütlevad, et see mõjutab nende vaimset tervist. Kui üksildus mõjutab inimeste tervist ja toimetulekut, kas see on tõesti ainult nende isiklik mure? Mis aitab üksildust tegelikult leevendada – kas selleks piisab üksikisiku pingutusest, lähedaste toetusest või vajab ühiskond tervikuna uusi märkamise ja ühenduse loomise viise?

Arutelus osalejad: Kädi Koppe (Eesti Linnade ja Valdade Liit) Anna-Kaisa Oidermaa (Peaasjad.ee) Janika Tähnas (Apotheka proviisor) Ele Laks (kogukonna arendaja) Olga Lupanova (Tallinna Ülikooli nooremteadur)

Arutelujuht: Kaidor Kahar, ajakirjanik

Arutelu korraldaja: Apotheka

VATEKi soovitus: Üksildus ei ole lihtsalt ebameeldiv tunne - see mõjutab otseselt meie vaimset tervist ja heaolu. See arutelu kutsub mõtlema, kuidas liikuda üksilduse käsitlemiselt isikliku mure asemel ühise vastutuse poole ning millist rolli saavad selles mängida kogukonnad, tööandjad ja igaüks meist.

Millal: 14:00-15:30

Kus: 22 Alusharidus

Mida laps tegelikult tahab, et me märkaks?

Miks märkame last alles siis, kui ta muutub täiskasvanu jaoks keeruliseks? Kiire elutempo, kasvavad ootused ja spetsialistide vähesus jätavad liiga sageli tähelepanuta selle, mida laps tegelikult oma käitumisega öelda püüab. Ümarlaud keskendub küsimusele, kuidas märgata last tervikuna – mitte ainult tema raskusi, vaid ka tema vajadusi, tugevusi ja arengupotentsiaali.

Arutelus osalejad: Mari Kummer (Eesti Lastehoidude Liidu tegevjuht) Merilin Mandel (kasvatuspsühholoog, vanemahariduse ja vaimse tervise edendaja) Kätlin Varandi (eripedagoog) Eliisa Silmet (Eesti Montessori Ühingu juhatuse liige)

Arutelujuht: Birgit Anette Bibikov

Arutelu korraldaja: Eesti Lastehoidude Liit

VATEKi soovitus: Lapse käitumine on sageli viis väljendada vajadusi, mille sõnastamiseks tal veel oskusi ei ole. Arutelu pakub väärtuslikke mõtteid kõigile, kes kasvatavad, õpetavad või toetavad lapsi ning soovivad märgata probleemide asemel inimest nende taga.

Millal: 14:00-15:30 

Kus: 35 Riigikaitse

Kuidas laste ja noortega sõjast rääkida?

Sõda ei ole enam ainult ajalootundide teema, vaid osa laste ja noorte igapäevastest küsimustest ja mõtetest. Kuidas rääkida sõjast nii, et vestlus oleks aus, eakohane ja toetav? Arutleme, milline on lapsevanemate ja õpetajate roll, kas kool on sellisteks vestlusteks valmis ning kus kohast jookseb piir vajaliku selgitamise ja liigse ärevuse tekitamise vahel.

Arutelus osalejad: Ave Proos (Kodutütarde peavanem), Sandra Järv (Tallinna Avatud Kooli direktor), Aare Jamnes (Kaitseressursside Ameti riigikaitselise hariduse büroo juhataja), Anne Kleinberg (lastepsühhiaater)

Arutelujuht: Brent Pere

Arutelu korraldaja: Kaitseressursside Amet

VATEKi soovitus: Lapsed vajavad keerulistel aegadel täiskasvanuid, kes oskavad nendega rääkida ausalt, rahulikult ja turvatunnet hoides. Arutelu pakub väärt mõtteid lapsevanematele, õpetajatele ja kõigile, kes soovivad toetada laste vaimset heaolu ebakindlal ajal.

Millal: 14:00-15:30

Kus: 7 Tööelu

Kas iga ebamugavus on kiusamine?

Töökiusu mõiste on muutunud laialivalguvaks. Kas veebikoosolekul kaamera sisselülitamise palumine või napisõnaline „OK“ on kiusamine? Samal ajal jäävad päris juhtumid tagaplaanile. Küsimus on ka töökultuuris laiemalt. Kui organisatsioonis puudub baasturvatunne ja selge roll, kes pooled ära kuulab, liiguvad vaidlused kiiresti juristide lauale või meediasse. Kuidas luua keskkond, kus probleemid lahendatakse enne, kui kõik on kaitsepositsioonis?

Arutelus osalejad: Helen Tonkson (Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja) Heli Raidve (Eesti üks parimaid tööõiguse eksperte) Kaido Padar (Tallinna Linnatranspordi esimees)

Arutelujuht: Tanel Talve, ajakirjanik

Arutelu korraldaja: Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE ja Tööinspektsioon

Ligipääsetavus: Ratastooliga ligipääsetav ala

VATEKi soovitus: Psühholoogiline turvalisus töökohal mõjutab otseselt inimeste vaimset tervist ja heaolu. Arutelu aitab mõtestada, kus jookseb piir töökiusu, konfliktide ja tavapäraste erimeelsuste vahel ning kuidas luua töökeskkond, kus probleeme märgatakse ja lahendatakse enne, kui need eskaleeruvad.

Millal: 14:30-16:00

Kus:  33 Elamise kunst

Läbipõlemise hind: miks me raiskame tööealiste inimeste vaimset tervist?

Töötajate läbipõlemise hüvitised on aastaga kahekordistunud ning vaimse tervise näitajad halvenevad kiiresti. Sageli peetakse vaimset tervist indiviidi isiklikuks mureks, kuid säästurežiimil aju halvab kogu ettevõtte meeskonna. Töökoht ei tohi olla kriisi tekitaja, vaid peab pakkuma taastumiseks vajalikku tuge. Arutleme, kuidas vaimse tervise õdede ja psühholoogide kaasamine töötervishoidu aitaks kaitsta inimeste vaimset tervist ja hoida neid tööl.

Arutelus osalejad: Triinu Niiberg-Pikksööt (Meliva AS-i vaimse tervise valdkonna juht) dr Ove Liis Mahhov (Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse psühhiaater) Margit Pugal (SEB Eesti personalijuht) dr Toomas Põld (Meliva AS-i töötervishoiu peaarst)

Arutelujuht: Triinu Niiberg-Pikksööt

Arutelu korraldaja: Meliva AS

VATEKi soovitus: Läbipõlemine ei ole ainult üksikisiku probleem. See mõjutab ka organisatsioonide toimimist ja kogu ühiskonda. Arutelu pakub mõtteid, kuidas luua töökohti, mis aitavad vaimset tervist hoida, mitte ei kuluta seda.

Millal: 14:30-16:00

Kus: 29 Noored

Koolisuhted tehisaru ajastul: kellega õpime suhtlema?

Tehisaru mõjutab seda, kuidas noored õpivad, suhtlevad, meelt lahutavad ja iseennast näevad. See pakub uusi võimalusi, kuid võimendab ka vaimse tervise väljakutseid alates üksildusest kuni kiusamiseni. Kui varem kujundasid noorte maailmapilti kool ja sotsiaalmeedia, siis nüüd lisanduvad tehisaruga loodud sisu, vestluskaaslased ja süvavõltsingud. Kuidas mõjutab see noorte heaolu? Millised riskid on uued ja millised on vanad probleemid uues vormis?

Arutelus osalejad: Jane Alas-Rikken (Kiusamisvaba Kooli programmijuht) Johanna Joost (Pelgulinna Riigigümnaasiumi õpilane) Jüri Käosaar (Gustav Adolfi Gümnaasiumi koolijuht)

Arutelujuht: Melany Kuldsaar

Arutelu korraldaja: Eesti Noorteühenduste Liit

VATEKi soovitus: Tehisaru muudab kiiresti noorte suhteid, õppimist ja enesetunnetust. Arutelu aitab paremini mõista, milliseid uusi võimalusi ja riske see vaimsele tervisele kaasa toob ning kuidas noori selles muutuses toetada.

Millal: 14:30-16:00

Kus: 26 Hooliv Ühiskond

Noorte julm vägivald – kas sinu kodukant on järgmine?

Aafrika vanasõna ütleb, et eemale tõugatud laps paneb tule otsa kasvõi tervele külale, et tunda selle soojust. Kuidas on nii, et tagantjärele teame hästi, kes on meie küla „pahad lapsed“, aga ometi ei jõua me nende noorteni sageli enne, kui on juhtunud kõige hullem? Mis peaks muutuma, et sellised julmad teod enam ei korduks? Arutelus osalevad õigusrikkumisi toime pannud noored ning noortega töötavad spetsialistid vanglast ja kohalikust omavalitsusest.

Arutelus osalejad: Triin Tarendi (Viru vanglas noortega tegelev sotsiaaltöötaja), Kadi Kask (lastekaitsetöötaja), Agne-Andra (MTÜ Sa Suudad), Art Oskar (Lootuse küla noor)

Arutelujuht: Jako Salla

Arutelu korraldaja: Justiits- ja digiministeerium

Ligipääsetavus: Ratastooliga ligipääsetav ala

VATEKi soovitus: Raske vägivald ei sünni enamasti üleöö. See arutelu aitab mõista, kuidas on seotud noorte vaimne tervis, kuuluvustunne, trauma ja riskikäitumine ning miks on varajane märkamine ja õigeaegne tugi olulised nii noore kui ka kogu kogukonna turvalisuse jaoks.

Millal: 16:00-17:30 

Kus: 37 Mitte pehmed kõrvalteemad, vaid jutud päriselust!

Armastus headel ja halbadel aegadel: psüühikahäire ja paarisuhe

Armastus ei küsi tervisetõendit. Mõnikord võib suhtesse olla sisse kirjutatud armukolmnurk, kus kolmas osapool on psüühikahäire. See ei vähenda vajadust armastuse järele ega ka soovi armastust pakkuda, vaid võib muuta suhte keerukamaks, ent ka sügavamaks. Kui reaalsused lahknevad, võib olla lihtne tembeldada üht ohvriks ja teist ohuks. Arutelus anname hääle psüühikahäirega inimestele ja nende kaaslastele, et hoida lootust ja murda stigmasid.

Arutelus osalejad: Andres Lehtmets (TÜK psühhiaatriakliiniku juht, psühhiaater) Irina Šišova (HETAS psühholoog, pereterapeut) Kaidi Turmann (patsient, kogemusnõustaja) Henri Külm (patsient, kogemusnõustaja)

Arutelujuht: Tuuli Seinberg (Hea Tava Arutelujuhi märgis 2025)

Arutelu korraldaja: Eesti Puuetega Inimeste Koda

Ligipääsetavus: Viipekeeletõlge, kirjutustõlge

VATEKi soovitus: Psüühikahäire ei mõjuta ainult inimest ennast, vaid ka tema lähisuhteid. Arutelu aitab paremini mõista, milliste väljakutsetega paarid silmitsi seisavad, kuidas hoida suhet keerulistel aegadel ning miks empaatia ja stigma vähendamine on vaimse tervise toetamisel nii olulised.

Laupäev

Millal: 10:00-11:30 

Kus: 33 Elamise kunst

Katkematu raviteekond: kuidas liigub patsient esmatasandi ja eriarstiabi vahel ning milline on töötervishoiu roll?

Eesti on tervena elatud aastate poolest EL-i pingerea lõpus ning inimeste suuremad tervisemured algavad juba 30. eluaastates. Tervist toetav süsteem on killustunud: töötervishoiu, perearstiabi ja eriarstiabi vahelised seosed on nõrgad ning patsient jääb süsteemis üksi. Arutelus otsime lahendusi, kuidas muuta raviteekond katkematuks. Fookuses on koostöö parandamine ja kiirem sekkumine, et info liiguks ning inimene saaks õigel ajal vajalikku abi, hoides ära probleemide süvenemise.

Arutelus osalejad: Dr Evelyn Aaviksoo (HeBa Clinic OÜ juhatuse liige, töötervishoiuarst) Karmen Joller (sotsiaalminister) Kai Realo (Ragn-Sells Eesti juhatuse esimees)) dr Andreas Abel (Meliva AS meditsiinijuht)

Arutelujuht: Evelyn Aaviksoo

Arutelu korraldaja: Meliva AS

VATEKi soovitus: Vaimse tervise mured süvenevad sageli siis, kui abi jääb killustunuks või hilineb. Arutelu aitab mõista, kuidas paremini toimiv tervishoiusüsteem ja sujuv koostöö erinevate spetsialistide vahel võivad tähendada inimese jaoks kiiremat abi, vähem kannatusi ja paremaid ravitulemusi.

Millal: 10:00-11:30 

Kus: 6 Tervisevabadus

Kuhu kaovad töötajad?

Rahvastik vananeb ja selle tervis halveneb: kroonilised tõved ja vaimne kurnatus on uus normaalsus. See pole üksikisiku tragöödia – kiiret tervenemist ja tööle naasmist vajavad kriitiliselt ka ettevõtted, Eesti majandus ja ühiskond. Kuidas aitaks innovatsioon hoida ja toetada vähenenud töövõimega inimesi nii, et nad saaksid tööelus jätkata või sinna turvaliselt naasta? Otsime lahendusi, kuidas peatada see hääbumine ja pöörata tervisemured uueks võimaluseks.

Arutelus osalejad: Maiu Maasi (Lääne-Viru Sclerosis Multipleksi Ühingu juhatuse esimees) Tuuli Seinberg (EPIKoja tervishoiualase huvikaitse nõunik) Maivi Parv (Tervisekassa juhatuse liige) dr Rille Pihlak (Eesti vähitõrje võrgustiku (ESTCAN) kliiniline juht)

Arutelujuht: Keret Einaste, arendus- ja juhtimiskonsultant

Arutelu korraldaja: Roche

Ligipääsetavus: Ratastooliga ligipääsetav ala

VATEKi soovitus: Tugev vaimne tervis on oluline osa töövõimest ja tööelus püsimisest. Arutelu avab, kuidas tervishoid, tööandjad ja ühiskond saavad luua tingimused, mis aitavad inimestel oma tervist hoida, vajadusel taastuda ning jätkata tööelus ka muutunud terviseolukorras.

Millal: 10:30-12:00 

Kus: 29 Noored

Saavutusrõõmust kurnamiskultuurini: kuhu me ühiskond noorte arvates liigub?

Kas noortele tundnud, et pidev eneseareng, edukus ja saavutamine võivad vahel muutuda koormaks? Või näevad nad hoopis, et saavutuskultuur annab võimalusi, julgust ja motivatsiooni? Vaimse tervise näitajad kõnelevad sellest, et noored ei tunne end hästi. Millest see tuleb ja kuidas noored ise seda kõike tajuvad? Arutelu modereerib Minna Kruus ning arutlema kutsume Eesti noored, et anda neile võimalus sellel teemal ise oma mõtteid ja jagada.

Arutelus osalejad: Noored koos peaasi.ee koolitajaga

Arutelujuht: Minna Kruus

Arutelu korraldaja: Peaasi.ee

VATEKi soovitus: Kui tahame noorte vaimset tervist päriselt toetada, peame kõigepealt kuulama, kuidas nemad oma elu kogevad. Arutelu annab noortele endile sõna ning aitab paremini mõista, kuidas saavutussurve, ootused ja ühiskondlikud normid nende heaolu mõjutavad.

Millal: 18:00-19:30 

Kus: 23 Kultuur ja Vastutus

Kultuuriretsept – ravi positiivsete kõrvaltoimetega

Mis siis, kui ravi parimad kõrvaltoimed on kuuluvustunne, uued tutvused ja vähem üksildust? Kultuuriretsept on mitmes riigis kasutatav lähenemine, mille puhul tervishoiu- või sotsiaalvaldkonna spetsialist suunab inimese kultuuri- ja kogukonnategevustesse, mis võivad toetada vaimset heaolu, suurendada sotsiaalset aktiivsust ja leevendada üksildust. Arutleme, kas kultuuriretsept võiks toimida ka Eestis. Kuidas saaksid tervishoid, kultuur ja kogukonnad teha koostööd, et vaimse heaolu toetamine ei jääks vaid tervishoiusüsteemi kanda?

Arutelus osalejad: Mihkel Lees (Riigikogu liige, Tartu Linnavolikogu liige) Ülla-Karin Nurm (EL Läänemere Strateegia tervisepoliitika juht) Vanda Kristjan (perearst, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige ja vaimse tervise töörühma juht) Liina Lepik (Kumu kunstimuuseumi haridusprogrammide kuraator) Tiina Tõemets (Harjumaa Omavalitsuste Liidu rahvatervise nõunik)

Arutelujuht: Martin Junna

Arutelu korraldaja: Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon VATEK

VATEKi soovitus: See on VATEKi tänavune Arvamusfestivali arutelu, kus võtame luubi alla ühe põneva küsimuse: kas kultuur võiks olla osa vaimse tervise toetamisest sama loomulikult nagu tervishoiuteenused? Tule kuulama, kuidas saaksid tervishoid, kultuur ja kogukonnad üheskoos vähendada üksildust, tugevdada kuuluvustunnet ning toetada inimeste vaimset heaolu.

Millal: 18:00-19:30 

Kus: 33 Elamise kunst

Terve töötaja peaks olema standard, millesse investeerivad nii tööandja kui ka riik. Kuidas seda unelmat saavutada?

Eesti on tervena elatud aastate poolest Euroopa tagumises otsas. Kurva statistika parandamiseks peab muutuma inimese keskkond ning ühiskondlik vaade tervise edendamisele ja kiirele abile. Tööandjal ja riigil võib siin olla oma roll. Nende eesmärk võiks olla, et inimene oleks võimalikult terve, töövõimeline ja efektiivne. Selle saavutamiseks peavad nii riik kui ka tööandja heaoluteemadel koostööd tegema. Küsimus on: kuidas ja kelle vahenditest?

Arutelus osalejad: Kai Saard (PARE tegevjuht) Henek Tomson (SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse teadusjuht) Kristjan Novitski, (Stebby tegevjuht) Dana Kadanik-Liiv (MKM, töösuhete ja töökeskkonna nõunik)

Arutelujuht: Brent Pere

Arutelu korraldaja: Stebby

VATEKi soovitus: Töö mõjutab meie vaimset tervist rohkem, kui sageli teadvustame. Arutelu keskendub sellele, kuidas kujundada tööelu selliselt, et inimeste heaolu ei oleks pelgalt isiklik vastutus, vaid ühine eesmärk, millesse panustavad nii tööandjad kui ka riik.

Millal: 18:00-19:30 

Kus: 10 Sotsiaaldemokraatlik Erakond

Noorte vaimne tervis sotsiaalmeedia ajastul

Noorte vaimse tervise mured on viimastel aastatel sagenenud ning paljud eksperdid räägivad juba vaimse tervise kriisist. Samal ajal kujundab sotsiaalmeedia üha enam noorte enesehinnangut, omavahelisi suhteid ja maailmapilti ning neelab suure osa nende tähelepanust ja ajast. Arutelu keskmes on sotsiaalmeedia mõju laste ja noorte heaolule ning see, mida saavad lapsevanemad, koolid, riik ja teised osapooled teha noorte vaimse tervise hoidmiseks.

Arutelus osalejad: laste- ja noorukitepsühhiaater ja psühhoterapeut dr Anne Kleinberg, hariduspsühholoog Grete Arro, Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse aseesimees Tristan Eriste, Riigikogu sotsiaalmeedia kahjulike mõjude leevendamise toetusrühma esimees Madis Kallas, justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

Arutelujuht: Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Tanel Kiik

VATEKi soovitus: Sotsiaalmeedia on saanud noorte igapäevaelu lahutamatuks osaks, kuid selle mõju vaimsele tervisele tekitab üha enam küsimusi. Arutelu aitab paremini mõista, kuidas kujundada keskkonda, mis toetab noorte heaolu, ning milline roll on selles peredel, koolidel, platvormidel ja riigil.

Millal: 18:30-20:00 

Kus: 27 Kasvav Eesti

Kui laps kogeb kiusamist – mida teeb täiskasvanu?

Kui laps kogeb kiusamist, ei otsi ta ainult lahendust, vaid ka täiskasvanut, kes oskaks märgata ja toetada. Kuid kuidas täiskasvanud sellistes olukordades tegelikult reageerivad? Spontaansusteatri abil sünnivad publiku kogemuste põhjal taaslavastatud elusad lood, mille keskmes on kokkupuude kiusamisega. Kogetu põhjal uurime koos, milline on täiskasvanu roll lapse toetamisel.

Arutelus osalejad: korraldaja Klelia Peterson (SA Kiusamisvaba Kool kommunikatsiooni- ja kogukonnajuht) moderaator Triinu Purru (SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht ja juhatuse liige) eksperdi rollis Auli Andersalu-Targo (koolipsühholoog, koolitaja ja pereterapeut) lugude esitaja Tartu Spontaansusteater

Arutelujuht: Triinu Purru

Arutelu korraldaja: SA Kiusamisvaba Kool

VATEKi soovitus: Täiskasvanu reaktsioon võib olla määrava tähtsusega selles, kuidas laps kiusamise kogemusest taastub. Arutelu pakub praktilisi taipamisi selle kohta, kuidas märgata, kuulata ja toetada last viisil, mis aitab hoida tema vaimset heaolu ja turvatunnet.